Ministeerium loodab üleüldist distantsõpet sügisel vältida ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1597060800000 | amCalendar}}
Foto: Siim Lõvi/ERR

Haridus- ja teadusministeerium (HTM) ootab praeguse seisuga kõiki lapsi, õpilasi ja üliõpilasi sügisel tagasi haridusasutustesse. Täpsemad soovitused uue õppeaasta korraldamiseks valmivad ministeeriumi ja terviseameti koostöös ja peaksid koolidesse jõudma lähinädalatel.

Kolme nädala pärast algab koolides uus õppeaasta, kuid kindlust, kas ja kaua saavad õpilased kooliseinte vahel teadmisi omandada, enne kui viiruspuhang nad taas koduõppesse sunnib, pole. Kas selleks ajaks on nakatumiste laine teinud hüppe üles või vaibub alanud puhang, on ennustamatu.

Üldhariduskoolides oli juhtkondadel täna esimene tööpäev pärast suvist koolivaheaega. Gustav Adolfi Gümnaasiumi (GAG) direktor Henrik Salum ütleb, et koosolek võimaliku distantsõppe läbiviimise arutamiseks on paika pandud, kuid eeskätt valmistuvad nad 1. septembril aktusi tavapärases formaadis läbi viima ehk lootus on ikkagi õppeaastat koolimajas alustada ja läbi viia.

"Loodan, et tavaõpe käivitub ja sellele ka takistusi ei tule. Aga olukord võib ka kiiresti muutuda," möönab Salum. "Äraootav olukord on hetkel: ühelt poolt valmistume selleks distantsõppeks, teisalt loodame väga, et seda ei tule."

Ta ütleb, et Tallinna haridusamet saatis möödunud nädalal esmase info, mida lubas edaspidi täiendada, kuid seda, kas distantsõpet on viirusepuhangu korral oodata, kirjas välja ei öeldud.

"Koolipidaja tegeleb selle küsimusega: haridusamet püüab ennetada kõike, mida annab ennetada. Ootame veel kõige täpsemaid juhiseid," ütleb Salum, lisades, et praegu ta infost puudust ei tunne. "Aga tervis on kõige olulisem, tuleb sellest lähtuda. Juhul, kui viirus taas kõvasti levima hakkab, tuleb sellest distantsõppest võtta maksimum."

Koolipidajale ehk linnale on oluline kaardistada, palju on Tallinnas riskirühma kuuluvaid õpetajaid. See aitab riskideks teadlikult valmistuda ja neid vajadusel maandada.

Salum tõdeb, et kõige raskem oleks distantsõpe esimese klassi laste jaoks - kui haigus peaks sundima lapsed näiteks pooleks aastaks kodusele õppele, annaks see valusa löögi.

Ettekujutuse, kuidas kevadine distantsõpe lastele tegelikult mõjus, saab kool alles nüüd, kui taas esimest korda kokku tullakse.

Ministeeriumi üldine soov ja suund on vältida kevadel tekkinud olukorda, kui õpilased pikemat aega distantsõppel viibisid.

HTM-i kantsler Mart Laidmets ütleb, et praeguse seisuga on plaanis kõik lapsed, algkoolist kuni kõrgkoolideni välja, 1. septembril ikkagi kooli kutsuda. Arvestada tuleb siiski tervisekaitsenõudeid, mis sel hetkel kehtivad.

"Praegu küll ei näita olukord vajadust selle järele, et peaks hakkama koole distantsõppel hoidma," ütleb Laidmets. "Kindlasti ei hakka me koolis propageerima mingisuguseid suuri kogunemisi, külakuhjasid. Ka seal ikkagi peab see õppetöö olema nii läbi viidud, et oleks võimalikult vähe füüsilisi kontakte."

Samas võivad arengud koroonaviiruse levikuga olla kiired. Laidmets ütleb, et isegi kui midagi peaks juhtuma, näiteks kui tuvastatakse kusagil klassis koroonaviirusesse nakatunud õpilane, püütakse kiiresti teada saada, kust viirus pärit ja kellega laps kontaktis oli. Siis aga suunatakse esimese hooga karantiini pigem kogu klass, mitte kogu kool.

"Eks me kindlasti saadame täpsustatud juhendid ka veel enne kooli välja, need on põhimõtteliselt olemas. Me ka terviseametiga veel kooskõlastame, aga enne järgmist nädalat ei ole mõtet neid ju välja saata. Kõige täpsemad juhised saame me siis saata alles nii umbes nädal enne kooli, aga pigem ikkagi lähevad kõik lapsed üle Eesti nii lasteaeda kui kooli," leiab Laidmets.

Tallinna haridusameti plaan koolidele valmib 25. augustiks

Tallinna haridusameti juht Andres Pajula rääkis ERR-ile, et nagu ministeerium, loodab ka tema, et lapsed saaksid 1. septembril koolimajja õppetööle naasta.

Ta tõdes samas, et haridusamet on valmis mitmeks stsenaariumiks. "Oleme valmis selleks, et koolid 100-protsendilist tööd teevad. Oleme valmis selleks, et sõltuvalt haiguse kulust on hajutatud õppetöö. Ja oleme valmis ka selleks, et täielikult kinni minna. Oleme kõigiks kolmeks stsenaariumiks valmis," selgitas ta.

Pajula sõnul ei ole seni otseseid juhiseid koolidele uue õppeaasta kohta veel saadetud.

"Oleme haridusametist tööd teinud linna erinevate instantsidega ja mõelnud, kuidas see võiks olla paremini korraldatud. Kohtume koolide ja lasteaedadega eraldi ja siis anname juhised, kuidas võiks käituda. Selge on see, et uue koroonaviiruse tingimustes pigem püütakse kooli võimalikult palju lahti hoida, mitte neid lihtsalt kõiki sulgeda. Kindlasti see on üks mõte, mis võiks olla. Distantsõpe on hea, aga teatud piirideni," sõnas ta.

Pajula märkis, et kui sügisel näiteks lasteaiarühmas või klassis avastatakse kellelgi koroonaviirus või kokkupuude haigega, siis pannakse pigem kinni rühm või klass ja rakendatakse hajutamist.

Pajula ütles, et tegevuskava koolide jaoks on 25. augustiks valmis. Samal päeval on plaanis ka kohtumine haridusasutuste juhtidega. Septembris aga saavad koolid täpsemalt valmistuda selleks, kui on vaja üle minna kaugõppele.

"Tegevuskava on enne septembrit, 25. augustiks valmis ja plaanid, kuidas me käitume," ütles ta.

"Kui olukord ei muutu haigusrindel, siis ikka soov on septembrist koolid avada. September on ka see aeg, kus on võimalik koolidel valmistuda kas või osalisele distantsõppele minekuks. Eks suurim murekoht on algklassid ja algklasside laste vanemad. Selge on see, et selles osas on järelduste tegemised võib-olla kõige suuremad, sest seal langes suurim koormus lapsevanematele ja see on suur probleem," rääkis Pajula.

Koolipidajatest omavalitsustes toimuvad arutelud uue õppeaasta koroonareeglitest sel nädalal. Näiteks Tartu arutab küsimust kolmapäeval.

Toimetaja: Merilin Pärli, Merili Nael

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: