"Välispartnerite abil on see konfiskeeritud vara nüüd USA kontrolli all," teatas justiitsministeerium, kelle sõnul arestiti üle miljoni barreli naftat. Tegemist on suurima Iraanilt konfiskeeritud naftakogusega, lisati. 

USA justiitsministeerium andis läinud kuul välja korralduse konfiskeerida tankerite Bella, Bering, Pandi ja Luna last, mis väidetavalt on seotud Iraani revolutsioonikaardiga, mida Washington peab terroriorganisatsiooniks.

USA väljaanne The Wall Street Journal teatas neljapäeval, viidates USA ametnikele, et laevad hõivati merel ning on nüüd teel USA-sse Houstoni linna. 

Justiitsiministeerium ei avalikustanud laevade arestimise üksikasju. 

USA valitsus süüdistas hiljem Iraani ühele teisele laevale jõuliselt tungimises pärast tankerite hõivamist. Tegemist oli katsega arestitud nafta tagasi saada, teatas justiitsministeerium. Iraan kasutas Omaani lahes helikopterit ja kahte laeva, et saada enda kontrolli alla Libeeria lipu all seilavat tankerit. Iraani mereväelased jäid alusele umbes viieks tunniks, kuni nad selle vabastasid, ütles anonüümseks jääda soovinud USA sõjaväeametnik Associated Pressile. 

USA kohtumääruses öeldakse, et Iraani ärimees Mahmoud Madanipour, kellel on väidetavalt sidemed revolutsioonikaardiga, korraldas nafta tarnimise Venezuelale, kasutades varifirmasid ja laevalt-laevale ülekandeid, et minna mööda Iraanile kehtestatud sanktsioonidest.

Pinged USA ja Iraani vahel on kasvanud pärast Ühendriikide väljaastumist rahvusvahelisest tuumaleppest 2018. aastal, mille järel taaskehtestati Iraanile majandussanktsioonid. 

Iraani suursaadik Venezuelas Hojat Soltani eitas Iraani seotust USA võimude poolt hõivatud tankeritega. 

Venezuela naftatoodang on vähenenud 2008. aasta tasemega võrreldes veerandini ja selle majandus on olnud viimased kuus aastat rängas surutises. Washingtoni sanktsioonid Venezuela presidendi Nicolás Maduro režiimi vastu on tekitanud olukorra, kus Venezuela valitsus on pidanud kütusenappuse leevendamiseks pöörduma liitlaste poole.