Teadusnõukoda soovitab karantiini asemel testimist ja piirkondlikku lähenemist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti peaks keskenduma elule uute reeglite järgi, mitte uutele piirangutele, leiab koroonaküsimuses valitsust nõustav teadusnõukoda. Välismaal käimisele tuleks aga läheneda paindlikumalt, võttes arvesse piirkondlikke haigusnäitajaid ning asendades võimalusel eneseisolatsiooni nõude koroonaprooviga.

Eesti üldine strateegia võitluses koroonaga peaks olema, et elame uute reeglite järgi viirusega koos, nii kaua kuni seda on võimalik sedasi kontrolli all hoida, ilma uusi piiranguid kehtestamata, sõnastas teadusnõukoja juht viroloogiaprofessor Irja Lutsar soovitusliku seisukoha.

"Me peaksime elama uute reeglite järgi ja mitte kogu kontsentratsiooni panema piirangutele. Need reeglid, mida me oleme kõik selgeks õppinud, et nii kaua, kui võimalik, hoiduda piirangutest," sõnastas Lutsar ERR-ile. "Kontsentreerime sellele, mida me saame teha, et piiranguid tarvis ei oleks. Ja kui need piirangud tulevad, siis need olgu fokuseeritud, mitte laia labidaga löödud."

Plaaniline ravi ei katke

Kevadisi vigu tuleb aga piiranguid seades vältida. Lutsar nimetab nendena plaanilise ravi lõpetamist ja koolide laussulgemist, toonitades, et plaaniline ravi katkes üksnes isikukaitsevahendite puuduse tõttu. Sügisese nakatumistelaine ajal seda enam juhtuda ei tohiks, mis võimaldab plaanilise raviga jätkata, pidades kinni rangetest viirusetõrjereeglitest.

"Plaanilise ravi sulgemine on see, millest me kindlasti tahame loobuda," toonitas Lutsar.

Vaktsineerimised hilinesid

Koolide laussulgemine polnud halb ainult laste haridusliku arengu pidurdumise pärast, vaid sellega kaasnes veel mitmeid asjaolusid, millele teadusnõukoda tähelepanu on pööranud.

Nimelt toimub kooliealiste laste vaktsineerimine kooliõe juures. Kevadel, kui õppetöö kolis kodudesse, jäid vaktsineerimised koolis ära, mistap on paljud lapsed nüüd vaktsineerimiskalendriga maas. Sügisel kooli minnes asutakse puudujääke kiiresti tasa tegema.

Ent vähem olulised pole ka huviringid ja sporditreeningud, mis käivad koolidega ühte jalga. Mahajäämus oli mõlemas suur ja areng jääb seisma, kui last ei juhendata.

Sporditreeningute puhul toob Lutsar esile Eesti lapsi ohustava rasvumisepideemia, mis kuude kaupa kodus istudes üksnes süveneb.

"Meil järjest ja järjest rohkem muutub ülekaalulisus ka just laste hulgas probleemiks," tõdes Lutsar.

Professori soovitusel võiksid lapsed hakata sügisest hoopis jala kooli minema nagu vanasti. Tallinna-suuruses linnas võib see olla keeruline, ent väiksemates piirkondades mitte, arvab ta.

Igal koolil ja asutusel oma plaan

Kuidas korraldada oma tööd siis, kui viirus kollektiivi murrab, tuleb igal koolil, aga ka riigiasutusel või ettevõttel ise paika panna, leiab Lutsar. Haridusministeerium saab anda küll üldised juhised, ent iga koolimaja ja kollektiiv on nii erinev, ka õppekorraldus on väga erinev, nii et detailset korraldust "ülevalt" tulla ei saa.

"Siin ei ole, et üks suurus sobib kõigile. Iga kool peab endale tegema niisuguse plaani, kuidas ikkagi nakkuse levik nende konkreetses koolis kõige väiksem oleks ja kuidas me hajutada saame. Tõenäoliselt koolid on väga erinevad ja koolide suurused on väga erinevad, see on väga piirkondlik," põhjendab Lutsar.

Isolatsioonis istumise asemel koroonaproov

Peamise soovitusena esitas teadusnõukoda valitsusele ettepaneku asendada kahenädalane eneseisolatsiooni nõue kõrge nakatumisega riigist tulles koroonaprooviga. Esiteks ei suudeta isolatsioonireeglist kinnipidamist kontrollida, teiseks aga ei olegi võimalik alati kaks nädalat järjest ühes riigis olla. Paljud riigid on seda meedet juba rakendamas. See nõuab küll head logistilist plaani, mille peabki valitsus koostöös terviseametiga paika panema.

"Eesti sõltub väga palju sellest, mida teised riigid teevad. Me näeme ka, et neid piiranguid on erinevaid. Eestis on näha, et terve rida juhtumeid on sisse toodud," tõdeb Lutsar.

Lutsar ütles, et üleüldine nakatunute arv 100 000 elaniku kohta ei ole suure riigi puhul väga hea näitaja, sest haiguspuhangud on tavaliselt lokaalsed, mistõttu on suur vahe, kas inimene reisib teise riiki haiguskolde keskelt või hoopis teisest piirkonnast, kus nakkus on kontrolli all.

"Need arvud ei ole kivisse raiutud, nende üle tuleb diskuteerida ja seda isolatsiooni ka vaadata - kui mul on kindel kontakt haigega, on see üks asi ja teine asi, kui ma tulen riigist, kust ma võin haiguse potentsiaalselt sisse tuua," leiab Lutsar. "Seal vajab väga palju detaile veel kinnitamist, aga see on kindlasti midagi, mida teadusnõukoda diskussiooniks soovitas."

Iganädalased koosolekud

Seoses nakatumiste tõusuga otsustas teadusnõukoda hakata taas kord nädalas koos käima, et anda soovitusi iganädalasteks valitsuse istungiteks. Uued soovitused antakse valitsusele arutamiseks 26. augustil.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: