Ma ei saa jätta alustamata kiusliku küsimusega, miks juhendid ilmuvad alles praegu? Kas haridusministeerium ei teadnud, et 1. septembril algab kooliaasta?

Kõigepealt, me oleme mõningaid asju vahepeal üle tähtsustanud. Seda, et 1. septembrist algab kool ja võimalikult tavapärane kool, seda on räägitud kevadest saadik, kui me laiali läksime. Ma usun, et keskmiselt kõik lapsevanemad seda ka teavad.

Mis puudutab juhendit, siis see on väga spetsiifiline dokument. See puudutab näiteks võimalikku teist lainet, kuidas nakkuse saanud õpilasi või õpetajaid isoleerida. Loomulikult soovimegi me teha seda vahetult enne kooliaasta algust, see oli ka erialaspetsialistide soov.

Kas kohalikud omavalitsused saavad teha ministeeriumi üldreegleid veelgi karmimaks?

Koolijuhil või lasteaia juhil on ülesanne tagada tervisenõuete täitmine, see kehtis ka enne koroonaviiruse levikut. Meie juhendid on soovituslikud ja mõeldud abistavate materjalidena koolijuhtidele ja kohalikele omavalitsustele.

Küll tuleb arvestada, et kui kuskil piirkonnas või ka üle Eesti viiruse levik laieneb, siis on terviseametil ja valitsusel õigus teatud juhtudel piiranguid kehtestada ja neid laiendada. Selleks peaks aga ikkagi puhkema pandeemia.

Praegused juhendid on mõistuspärased soovitused, õpetajad ja koolijuhid oskavad niikuinii praguses olukorras õigesti käituda.

Tallinna haridusameti juht on aga juba jõudnud ERR-ile öelda, et ministeerium võib küll piirangutest loobuda, aga Tallinnas on teistsugune kontekst. Ma saan sellest aru nii, et eri piirkondades saavad olema isesugused reeglid ja see sõltub kohaliku omavalitsuse juhtide arusaamast, kas nad pooldavad liberaalsemat või konservatiivsemat lähenemist.

Loomulikult on piirkondadel ja koolidel omad eripärad, näiteks kui koolis on palju erivajadusega lapsi või tundlikkke lapsi. Aga teistugused reeglid peavad olema objektiivselt põhjendatud.

Praeguses olukorras ei saa öelda, et Tallinnas ei saa jätkata koolitööd tavapärases olukorras, see lihtsalt ei ole põhjendatud.

Ma usun, et spetsialistidega koostatud juhised on kõikidele Eestis sobivad. Ma siiralt loodan, et koolipidajad mõistaksid, et meie soov on kooliga alustada 1. septembrist tavapäraselt.

Lapsed peavad saama omavahel suhelda, kõik piirangud peavad olema ikka sellised, et hariduse kvaliteet ei kannataks.

Kevadel oli meil ilmeks näide Tallinnast, kus lihtsalt otsustati, et lapsed ikka ei tule kooli ja distantsõpe jätkus kooliaasta lõpuni. Miski ei sega neil konservatiivselt käituda ka sügisel?

Kui lähme kevade juurde tagasi, siis lõppmängus ka Tallinnas väga paljud lapsed pidid tulema koolimajja, et saada järeleaitamistunde. Toimusid ka eksamikonsultatsioonid. Nii et Tallinnas läks distantsõppest rääkimisele üsna palju auru. Ka väga konservatiivsed koolijuhid lubasid erandeid, mis oligi meie eesmärk. 

Praegu on meie nakkusnäitajad nii madalad, et kõik Eesti lapsed peaksid ikka alustama kontaktõppega. Pole objektiivseid põhjuseid distantsõppega edasi minna. Kool peab suutma põhjendada erandite vajadust.

Lõpuks kõikidele lastele ja lastevanematele distantsõpe ei sobinud. Ka õpetajad on arvestanud sellega, et üsna suur osa sügisest läheb möödunud kevadiste asjade ülekordamisele. Ja seda distantsilt teha on oluliselt keerulisem kui tavapäraselt koolis olles.

Lapsevanemad peavad olema valmis selleks, et kui lapsel on natukenegi nohu või kurk kipitab, siis tuleb jääda koju?

Seda nõuab ka juba pragu kehtiv kord, kuid praegusel tundlikul ajastul, kus me tahame ühiskonnas säilitada võimalikult palju vabadusi, siis haiged lapsed ei tohi kooli tulla. Algava kooliaasta eesmärk on võimalikult tervelt see aasta läbida nii õpilastel kui ka õpetajatel.

Täna valitsus muutis nakkusohtlikust riigist saabunud inimeste karantiini jäämise reegleid. Enam ei pea jääma töölt koju, kui teha vastavad koroonatestid. See paneb osa lapsevanemate mõtted liikuma koolivaheaegade välisreisidele.

Kahjuks on jäänud siin kommunikatsioonis täpsustamata korralduse sisu. Vabariigi Valitsus kehtestas 1. septembrist erandi töötamiseks ja elutähtsate asjade, näiteks poes toiduvarumise lubamiseks.

Kõik muud asjad, näiteks õppimine, pidutsemine, lõbustused ja lihtsalt väljasviibimine jäävad endiselt keelatuks. Koroonatesti tegemine annab võimaluse suunduda täiskasvanud inimesel tööle.

Kui tulla lastega nakkusohtlikust riigist, siis need lapsed peavad 14 päeva olema kodus ning lasteaeda või kooli nad minna ei tohi.