Norstati uuring näitab EKRE tõusu peatumist

Viimastel nädalatel oma toetust kasvatanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) reitingu tõus peatus ning oli sel nädalal pisut väiksem kui nädal varem, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös korraldatud küsitlusest.
Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,3 protsenti, Keskerakonda 22,7 protsenti ja EKRE-t 17,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Nädal varem oli EKRE tpetus 17,9 protsenti, teiste esikolmiku parteide toetus oli sama.
Nädalaga ühegi erakonna toetus märkimisväärselt ei muutunud ning vähemalt hetkeks on peatunud viimastel nädalatel silma paistnud pikemaajalised trendid. Värskeimate tulemuste põhjal on peatunud Reformierakonna ja EKRE tõus ning Keskerakonna langus, märkis Ühiskonnauuringute Instituut oma pressiteates.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond 8,9 protsendiga, Eesti 200 7,6 ning Isamaa 6,2 protsendiga.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,4 protsenti ja opositsioonierakondi 41,2 protsenti vastajatest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 21. juulist 17. augustini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti kodanikku.
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning maksimaalne statistiline viga on +/- 1,45 protsenti.
Maksimaalne veamäär sõltub suurima grupi proportsiooni suurusest. Antud küsitluses oli suurimaks grupiks Reformierakonna toetajad ning sellisel juhul on veamäär 1,45 protsenti. Teiste erakondade reitingute puhul on veamäär väiksem, näiteks Isamaa puhul +/-0,74 protsenti.
Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest.
Uuringufirma Norstat teostas küsitlused 21.07-28.07, 28.07-03.08, 04.08-10.08 ja 10.08-17.08 ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.
Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil teostati küsitlused kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses. Valimi andmed on tulemuste esinduslikkuse tagamiseks kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.
Toimetaja: Mait Ots