Reedel avaldatud uuringutulemuste kohaselt toetab Reformierakonda 31 protsenti, Keskerakonda 24,8 protsenti ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 17,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Nädal varem olid nende toetusprotsendid vastavalt 31,2 protsenti, 25 protsenti ja 16,6 protsenti.

Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond (8,5 protsenti), Eesti 200 (7,9 protsenti) ning Isamaa (5,3 protsenti). Nende toetus nädal varem oli vastavalt 8,1 protsenti, 7,5 protsenti ja 5,5 protsenti.

Teadur: kitsamates valijarühmades käib tihe rebimine

Teadur Martin Mölder rääkis BNS-ile, et juba mitmendat nädalat järjest ei ole erakondade toetuses nädalases võrdluses märkimisväärseid muutusi toimunud ning silmapaistvaid trende viimase kuu aja jooksul pole näha. Viimati oli olukord niivõrd stabiilne eelmise aasta sügisel. 

"Üleüldine stabiilsus ei tähenda aga seda, et konkreetsemates valijagruppides ei toimuks erakondade vahel tihedat konkurentsi ja märkmisväärseid muutusi nende toetuses. On olemas teatud kiht valijaskonnast - alla 50 aastased, kõrge sissetulekuga ja kõrgharidusega valijad - kus Reformierakonnal on mäekõrgune ülekaal. Nende esikohta sotsiaalse eliidi seas ei ohusta praegu keegi ning ainus teine eliidipartei, kes sellise valija hääli on kasvavas tempos püüdnud, on Eesti 200," märkis Mölder. 

Teistes valijagruppides, mis on absoluutarvudes palju suuremad, toimub Mölderi sõnul tihedam konkurents, milles Reformierakond on viimastel kuudel oma kandepinda kaotanud. 

Nihked on toimunud vahepealsetes vanuse- ja sissetulekugruppides. Valijad vanuses 50-64 olid alates valimistest kuni selle aasta kevadeni selgelt Reformierakonna rüpes, kuid praeguseks on nende hulgas Keskerakond järgi võtnud. Samuti on 500-1000 eurose kuusissetulekuga inimeste hulgas Keskerakond viimastel kuudel selgelt eest ära läinud ning oma liidripositsiooni kindlustanud. Ka keskharidusega inimeste hulgas on Keskerakond selgelt Reformierakonnale kannule jõudnud. 

"Näilise stabiilsuse taga toimub tihe valijaskonna ümberjagamine kahe suure erakonna vahel. Kui Reformierakond on eliidipartei, siis Keskerakond on ennekõike ühiskonnas nõrgemal positsioonil olevate valijate erakond. Ning mitmed valijagrupid, kes jäävad nende kahe kategooria vahele, on viimasel ajal liikunud pigem Keskerakonna poolele," ütles Mölder BNS-ile. 

Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 25. maist 22. juunini ning kokku küsitleti 4003 valimisealist Eesti kodanikku. Nädalaga ei muutunud ühegi erakonna toetus enam kui 0,8 protsendi võrra ning seega jäid toetusprotsendid eelmise nädalaga võrreldes samale tasemele, tõdeb Norstat.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,5 protsenti ja opositsioonierakondi 39,5 protsenti vastanutest.

Norstat viis oma küsitlused läbi 25.05-01.06, 01.06-08.06, 09.06-16.06 ja 16.06-22.06 ning nendele vastas kokku 4003 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku. Küsitlused viidi läbi kombineeritud meetodil - telefoniküsitluses ning veebiküsitluses, valimi andmed on kaalutud vastavaks valimisõiguslike kodanike proportsionaalsele jaotusele peamiste sotsiaaldemograafiliste tunnuste alusel.

Küsitluse statistiline viga on maksimaalselt +/- 1,55 protsenti.