Eesti tõrjub Politico väiteid osalemisest EL-i riikide protestis USA-le ({{contentCtrl.commentsTotal}})

{{1597842000000 | amCalendar}}
Nord Stream2 gaasitoru
Nord Stream2 gaasitoru Autor/allikas: SCANPIX / REUTERS

Eesti esindajad tõrjuvad väljaandes Politico esitatud väiteid justkui oleks Eesti olnud riikide seas, mis USA diplomaatidega peetud videokonverentsi käigus oleks avaldanud Ameerika Ühendriikidele protesti selle ähvarduse vastu kehtestada sanktsioonid Vene gaasitoru ehitavatele Euroopa firmadele.

Euroopa Liidu 24 riiki esinesid eelmisel nädalal demaršiga USA-le videokonverentsi käigus, mille korraldas EL-i esindus Washingtonis, vahendas väljaanne Politico. Suuliselt esitatud avalduses protestiti USA ekstraterritoriaalsete sanktsioonide vastu Nord Stream 2 suhtes. Kolme eemalejäänud riigi hulgas Eestit ei olnud.

Siiski kinnitasid nii välisministeeriumi pressiesindaja kui ka Eesti suursaadik Jonatan Vseviov, et Eesti protesti avaldajate seas ei olnud.

Politico: tegu oli EL-i seni kõige jõulisema protestiga

Üks Euroopa diplomaat kinnitas Politicole eelmisel kolmapäeval toimunud väljaastumist, viidates, et see põhineb Euroopa Liidu välispoliitikajuhi Josep Borrelli juulis tehtud avaldusel. Borrell ütles selles, et on "sügavalt mures sanktsioonide üha kasvava rakendamise suhtes või sanktsioonide suhtes, mida Ühendriigid Euroopa ettevõtete ja huvide suhtes kehtestada ähvardavad".

Euroopa Liidu välisteenistuse (EEAS) pressiametnik Nabila Massrali kinnitas Politicole, et EL viis kolmapäeval "ellu USA administratsiooni teavituse", et "rõhutada oma muret sanktsioonide kasutamise või nendega ähvardamise pärast". Ta rõhutas siiski, et see ei olnud ametlik demarš.

"EL peab sanktsioonide ekstraterritoriaalset rakendamist rahvusvahelise õiguse kohaselt illegaalseks," ütles Massrali. "Samal ajal hindab Euroopa Liit kõrgelt transatlantilist ühtsust, milles jagatakse ühiseid välis- ja julgeolekupoliitilisi eesmärke, mis suurendab sanktsioonide mõju. Me tervitame nendes küsimustes dialoogi jätkumist," lisas ta.

EL-i riikide kolmapäevane samm on seni kõige tugevam diplomaatiline vastus USA sanktsiooniplaanile, millega Washington kavatseb karistada Venemaalt Saksamaale kulgevat gaasitoru ehitavaid ettevõtteid, tõdes Politico.

Politico märgib, et samal ajal, kui Berliin on pahane USA sanktsiooniplaanide suhtes, on mitmed EL-i riigid nagu näiteks Baltimaad, Poola ja Slovakkia kutsunud aastaid Saksamaad sellest projektist loobuma.

Ameerika Ühendriigid on viimastel nädalatel karmistanud oma retoorikat Nord Streami vastu. Välisminister Mike Pompeo teatas 15. juulil, et USA võib kasutada 2017. aasta Ameerika vaenlastele vastuseismiseks sanktsioonide kehtestamise akti firmade vastu, mis torujuhet ehitavad. 6. augustil ähvardasid kolm USA senaatorit Saksa sadamalinna Mukrani "hävitavate" sanktsioonidega, kui see ei loobu projektis osalemast.

Politico andmeil algas tegevus USA-le koordineeritud vastuse andmiseks umbes neli nädalat tagasi ning selle initsieeris väike riikide rühm, kuid järgneval ajal ühinesid sellega kõik peale kolme riigi. Üks protestist eemale jäänutest oli Poola, kuid kahte riiki Politico nimetada ei osanud. USA olevat väljendanud imestust, et nii suur hulk riike pöördumisega ühines.

Paet: mis on Eesti positsioon?

Endine välisminister Urmas Paet ütles, et Eestit demaršist eemalejäänute hulgas ei olnud. Paet rääkis ERR-ile, et temale teadaolevalt võttis Eesti esindaja kohtumisest osa ning ei väljendanud kohtumisel oma eriarvamust. Seda erinevalt Leedust ja Taanist, kes teatasid kohtumisel, et ei nõustus USA-le protesti väljendamisega.

"Nii et selles mõttes see protest videokonverentsi näol esitati, Eesti osales sellel, Eesti oli vait," ütles Paet.

Opositsioonilise Reformierakonna poliitik, Euroopa Parlamendi liige Paet rõhutas, et ehkki 24 riiki kirjalikult USA-le oma seisukohta ei väljendatud, saab ka videokonverentsil esitatut lugeda ametlikuks protestiks.

"Eesti peab olema sel teemal väga selge positsiooniga, mitte istuma koosolekul vait," ütles Paet ning viitas ka Euroopa Komisjoni energeetikavoliniku Kadri Simsoni hiljutistele sõnadele, kus keskerakondlasest poliitik leidis, et USA sanktsiooniähvardus rikub rahvusvahelist õigust.

"Täna ei ole probleem mitte niivõrd USA-poolne heidutus firmadele, mis Nord Stream 2 ehitavad, vaid probleem on Euroopa Liidu energiapoliitika ja energiajulgeoleku tõsiseltvõetavuses. Kui suhteliselt värskelt, paar aastat tagasi on otsustatud Euroopa Liidu energiajulgeoleku põhimõtted ja Nord Stream 2 on nende põhimõtete vastu, siis tuleb ka niimoodi tegutseda, Mitte, et kui Ameerika on võtnud Euroopa Liidu positsioone justkui tõsiselt ja selle alusel käitub, siis hakatakse hoopis temaga pahandama," rääkis Paet.

Välisministeerium: Eesti on jätkuvalt Nord Stream 2 vastu

Välisministeeriumi pressiesindaja ütles kolmapäeva õhtul ERR-ile, et Eesti ei ole 24 Euroopa Liidu liikmesriigi nimel osalenud Nord Stream 2 teemal üheski avalduses ning et Eesti vaade on see, et Euroopa Liidul puudub ühtne seisukoht nii nende USA sanktsioonide rakendamise kui Nord Stream 2 osas laiemalt.

"Kahetsusväärselt on info ühest hiljuti toimunud kohtumisest USA välisministeeriumiga moonutatud. Eesti välisministeerium lükkab kategooriliselt ümber, et diplomaatilisel kohtumisel osalemist võib kuidagi tõlgendada kui erinevate riikide vastandlike seisukohtadega nõustumist," teatati ministeeriumist.

"Eesti on jätkuvalt seisukohal, et Nord Stream 2 ei vasta Euroopa Liidu huvidele. Venemaa eesmärk Nord Stream 2-ga on lõhestada Euroopat ja transatlantilist ühtsust," märkis pressiesindaja.

Välisministeeriumi pressiesindaja sõnul on Eesti diplomaadid järjekindlalt selgitanud seda seisukohta ka USA partneritele, sealhulgas tutvustasid viimati Kongressis Eesti välisministri 13. augustil antud kommentaari, et USA plaan Nord Stream 2 ehitamisega tegelevatele Euroopa ettevõtetele sanktsioonid kehtestada on Eesti huvidega kooskõlas.

Suursaadik Vseviov: artikkel on eksitav

Eesti suursaadik Ameerika Ühendriikides Jonatan Vseviov teatas oma postituses, et Politico artikkel, millest võiks järeldada, et ka Eesti osales demaršis USA-le, on eksitav.

"Ma lükkan tagasi iga sõnumi, et Eesti osales demaršis, mis toetab Nord Stream2. See lihtsalt ei ole tõsi. Eelmise nädala videokonverents ei olnud 24 osalenud riigi demarš," kirjutas Vseviov Twitteris.

"Eesti seisukoht Nord Stream 2 osas on olnud püsivalt selge ega ole muutunud. Nord Stream 2 õõnestab transatlantilisi suhteid, Euroopa ühtsust ning on kahjulk Euroopa energiajulgeolekule. Seepärast oleme alati olnud Nord Stream 2 vastu ning oleme seda ka edaspidi," teatas Vseviov.

Vseviovi postitust Twitteris kommenteeris ka USA Texase osariigi senaator Ted Cruz, kes märkis, et Nord Stream 2 kohta levib praegu tohutult valeinfot. "See sisladab ka naeruväärset kampaaniat, mille kohaselt Euroopa riigid, kes on Putini torujuhtme vastu, seda tegelikult justkui ei oleks. Aga see manipuleerimine on määratud läbikukkumisele," kirjutas Cruz, kes 2016. aastal jäi USA vabariiklaste eelvalimistel Donald Trumpi järel teiseks.

Reinsalu: Nord Streami tõkestamine on Eesti huvides

USA plaan Nord Stream 2 ehitamisega tegelevatele Euroopa ettevõtetele sanktsioonid kehtestada on Eesti huvidega kooskõlas, ütles välisminister Urmas Reinsalu eelmisel nädalal.

"Need sammud, mis aitavad Nord Stream 2 tõkestada, ma arvan, et on Eesti huvides ja Ameerika Ühendriikide sammude loogika on mulle arusaadav," sõnas välisminister ERR-ile.

Reinsalu tõdes, et erinevatel EL-i riikidel on trassi rajamisse olnud erinev suhtumine. "Öelda, et EL tervikuna on Nord Stream 2 poolt või EL tervikuna ütleb, et Ameerika sanktsioonid on pahad, niisugust agendat ei ole EL-is tervikuna kujundatud," sõnas Reinsalu.

Toimetaja: Mait Ots, Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: