"Nord Stream 2 oli viga," ütles CDU välisküsimuste kõneisik Bundestagis Jürgen Hardt, mida vahendas väljaanne Politico. Tema sõnul tõi gaasitoru ehitamine Saksamaa jaoks kaasa tohutu mainekaotuse tema Euroopa partnerite seas nagu Poola või Balti riigid, kuna viimased näevad seda osana Moskva strateegiast laiendada oma geopoliitilist ja majanduslikku mõju regioonis.

"Ma oleksin soovinud, et me oleks seda rohkem oma Euroopa partneritega koordineerinud," lisas Hardt. Tema sõnul on Nord Stream 2 "Saksa välispoliitika läbikukkumine", mis "kahjustas tõsiselt meie usaldusväärsust".

Samas leidis Hardt, et nüüd on juba liiga hilja toruprojekti peatada. Selle asemel peab Saksamaa töötama selle nimel, et Nord Stream 2 ei ohustaks Euroopa energiajulgeolekut ning hoidma ka alternatiivsed varustuskanalid avatuna.

Saksa roheliste juhtiv saadik Cem Özdemir nõudis sel nädalal, et valitsus peaks astuma samme oma Venemaast sõltumatuse tugevdamiseks, selle asemel, et julgustada äriajamist Kremliga toetades projekte nagu Nord Stream 2, edastas Politico.

Saksa sotsiaaldemokraatide välispoliitika eestkõneleja Nils Schmid kutsus oma kommentaaris Venemaa suhtes kriitilisemale positsioonile, sealhulgas sihtima Euroopa Liidu sanktsioone senisest täpsemalt inimeste pihta, kes on küberrünnakute või mürgitamisjuhtumite taga. Aga ta toetas majandussuhete säilitamist ning lükkas tagasi üleskutsed Nord Stream 2 peatamiseks, öeldes, et see läheks liiga kaugele.

Nord Stream 2-le eelnes samalaadne projekt Nord Stream 1, millega Vene riiklik gaasiettevõte Gazprom tarnib Läänemerre ehitatud torujuhtme kaudu Saksamaale maagaasi. Nord Stream algatati Saksamaa toonase kantsleri, sotsiaaldemokraadi Gerhard Schröderi valitsemisajal, kes allkirjastas gaasijuhtme rajamise leppe mõni nädal enne ametist lahkumist.