USA senaatorid ähvardasid möödunud nädalal Saksamaal asuva Sassnitzi sadamat sanktsioonidega, kui seal jätkub gaasitrassi Nord Stream 2 ehitus. Lisaks ütlesid senaatorid, et USA võib kavandada sanktsioone ka teistele Euroopa ettevõtetele.

Erinevad Saksa riigiametnikud on USA plaani Euroopa ettevõtteid sanktsioneerida kutsunud nii väljapressimiseks, majandusliku sõja kuulutamiseks kui ka neoimperialistlikuks käitumiseks.

Samas on paljud kriitikud välja toonud, et Nord Stream 2 muudaks EL-i Venemaast liiga sõltuvaks ning annaks Moskvale ülemäära palju mõjuvõimu.

Vastumeelsus gaasitrassi osas pole mitte ainult üle-Euroopaline, vaid on USA-s omavahel ühendanud ka vabariiklased ja demokraadid.

Saksamaa kantsler Angela Merkel on aga juba aastaid keeldunud Nord Stream 2 ehituse teemadel sõna võtmast, öeldes, et tegemist on äriprojektiga, mis poliitilist sekkumist ei vaja. Samas asub Sassnitzi sadam just Merkeli valimisringkonnas.

Saksamaa on võtnud suunad Trumpi vastu

Lisaks tekib küsimus, miks pole Saksamaa lepingut Venemaaga kahtluse alla seadnud vahetult riigi vastu toime pandud rünnete pinnal. Näiteks häkkisid Vene võimud Bundestagi infosüsteemi ning tapsid Berliini tänaval tšetšeeni päritolu mässulise, kuid Saksamaa pole siiani Nord Streami läbirääkimisi peatanud.

Selle kõige peale on ka Trump küsinud, miks Saksamaa üldse eeldab, et USA väed pärast Saksamaa tihedat koostööd Venemaaga oma rotatsiooni seal jätkama peaks.

Saksa ametnikud samas ütlevad, et sisuliselt ei hooli USA Venemaa poliitilistest otsustest, vaid tahab, et Euroopa tarniks gaasi hoopis Ühendriikidest, et oma majanduslikku võimu suurendada.

Erinevad poliitikud on välja toonud, et USA plaan sanktsioone kehtestada on vastuolus rahvusvahelise õigusega. Sama ütles ka Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson. Seega on olukord Saksamaal muutunud debatiks Trumpi käitumise üle, mitte Nord Stream 2 rajamise üle.

Kõnepinda on pakkunud küsimus, kas USA otsus väed Saksamaalt välja tuua on Trumpi vastus Merkelile, kes keeldus kutsest osaleda sügisel Washingtonis toimuval G7 koosolekul.

Selline väide aga USA-st kinnitust ei leia. Pentagoni sõnul oli juba aasta alguses plaanis väed Saksamaalt välja viia ning ka gaasitrassiga seotud sanktsioonid olid läbirääkimisel enne Merkeli otsust koosolekule mitte minna.

Sakslased ootavad novembrini

Lisaks levib aga Saksamaa poliitikute seas arusaam, et novembris Trump uuesti presidendiks ei saa ning seesugust vastuseisu enam USA-st Saksamaa otsuste osas ei tule.

Samas ei arvesta Saksa ametnikud aga sellega, et USA poliitik John McCain, kes suri 2018. aastal, ja praegune presidendikandidaat Joe Biden kritiseerid juba aastaid tagasi Nord Stream 2 rajamist. Seega on USA-s lisaks Trumpile ka teisi juhtivaid poliitikuid, kes siiani Venemaa gaasitrassile vastu seisavad.