Ligi ja Raiki hinnangul peaks riik lepingu Freeh bürooga lõpetama

Foto: Priit Mürk/ERR

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni juhid Jürgen Ligi (Reformierakond) ja Katri Raik (SDE) tõmbasid esmaspäeval joone alla Ameerika advokaadibürooga sõlmitud lepingu uurimisele. Nende hinnangul peaks valitsus selle lepingu lõpetama, kuna firma taust ei ole puhas, koalitsioonisaadikud seda hinnangut ei jaga.

Esmaspäeval riigisekretär Taimar Peterkopi ja välisluureameti juhi Mikk Marrani küsitlemisega päädinud riigikogu erikomisjonide kuulamised pole opositsioonisaadikute hinnangul rahandusminister Martin Helme sõlmitud lepingust Ameerika advokaadibürooga Freeh, Sporkin ja Sullivan kivi kivi peale jätnud. Nende sõnul on asja aetud läbipaistmatult, ignoreeritud erinevate riigiasutuste eelnevaid soovitusi ja mindud lepingusse bürooga, millel on eelnevaid sidemeid Venemaaga arvestades huvide konflikt.

"Louis Freeh on olemasoleva info puhul ka teisel pool lauda, see tähendab, seal, kus rahapesu teemal on Venemaa. Oligarhid, kriminaalid, rahapesijad ja pangad, keda selles kasutati. Nii et selles protsessis ei saa Louis Freeh istuda meie pool lauda, see ei ole usutav," ütles Ligi.

Ligi viitas ka USA senati luurekomitee raportile, kus räägitakse advokaat Freeh kohtumistest Venemaa võimuringkonna esindajatega, rahapesukahtlusega ettevõtte Prevezon kaasusest ja võimalustest Magnitski akti vastu tegutsemiseks.

Ligi hinnangul tuleks advokaadibürooga sõlmitud leping kindlasti tühistada. "Seal ei ole mingit varianti, et see saaks toimida ja see inimene (Freeh – toim.) oma vastakate sidemetega saaks tegelikult Eesti huve efektiivselt esindada," märkis ta.

Korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Katri Raik ütles, et kui see leping jääb kehtima, annab Eesti riik ära oma maksumaksja raha. "Mis tulemuse me sellest saame, see on küll ülimalt ebaselge, sest nii finantsinspektsioon kui prokuratuur on olnud ülimalt skeptilised oma andmete jagamise osas," lausus Raik.

Raik lisas, et kogu protsess on algusest peale olnud vildakas – valikus olnud kolmest büroost kõigi suhtes oli küsitavusi seoses Vene sidemetega. Kaks neist nägid ise huvide konflikti ja taandasid end.

"Kui teha ehitushange ja kaks ehitusfirmat ütlevad, et nad ei suuda seda tööd teha, neil pole kompetentsi ja üks ütleb, et tal on maksuvõlad, siis me ei vali kedagi, vaid me otsime uue," lausus Raik.

Lepingu lõpetamisel peaks riik maksma kaks protsenti lepingu tasust ehk umbes 60 000 eurot. Koalitsiooni poolelt ühtki saadikut esmaspäeval koosolekul ei osalenud, mistõttu ei olnud tegemist ametliku istungiga. Näiteks EKRE-sse kuuluv Peeter Ernits tõi esile isiklikud põhjused. Seni kogunenud info põhjal on tal aga asjast opositsioonipoliitikutest erinev nägemus. Tegemist on tema sõnul puhtalt poliitilise võitlusega.

"Eesti riik on palganud inimese, kelle renomee on ülimalt kõrge Ameerika Ühendriikide justiitsministeeriumis ja nendes ringkondades, kus otsustamine käib. Ja praegu püüda näidata publikule, et tegemist on mingi Kremli mõjuagendiga – kordan uuesti - helistame kiirabisse," ütles Ernits.

Rahandusminister Martin Helme soovitas ERR-i ajakirjanikule saadetud SMS-i teel opositsioonil lisaks lepingu tühistamisele teha ühtlasi ettepanek Kaja Kallasel peaministriks saada. Teemat laiemalt ta kommenteerima ei hakanud.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: