Louis Freeh sõnul puudub tal Eestit esindades huvide konflikt
Riigikogu kahe erikomisjoni istungi üllatuskülaliseks oli esmaspäeval rahandusminister Martin Helme poolt Ameerikas rahapesu uurimistega seoses Eesti huve esindama palgatud advokaat Louis Freeh. Advokaadi sõnul puudub tal huvide konflikt Eestit rahapesuga seotud asjades esindamiseks.
Freeh kinnitas komisjonide ees, et tal puudub Eesti riiki Ühendriikide rahapesu-uurimises abistades huvide konflikt.
"Ajalehed kirjutavad, et Freeh on Kremli agent. Ma ei ole, aga kui ma oleksin, ei saaks ma ju seda tunnistada. Aga see on nii absurdne süüdistus, et ma ei oska sellele muud muud moodi vastata, kui öelda, et meie (advokaadibüroo) eesmärk ja huvi on seotud ainult Eestiga," ütles Freeh.
Freeh märkis, et ta ei ole kunagi esindanud rahapesu kahtlusega Vene ärimehe Deniss Katsõvi ettevõtet Prevezon, mis läbi Danske Banki Eesti filiaali raha pesi. Ebatäpne on tema sõnul ka USA senati luurekomitee raport, kus räägitakse Freeh kohtumistest Venemaa võimuringkonna esindajatega, et arutada lisaks Prevezonile ka võimalusi Magnitski akti vastu tegutsemiseks.
"Ma ütlesin komisjonile, et selline vestlus leidis tõesti aset, aga minu osa selles juhtumis oli äärmiselt piiratud. Mul paluti hinnata USA valitsuse pakkumist Prevezoni juhtumi lahendamiseks. Prevezoni advokaadid palusid, et ma teeksin seda. See on advokaatide jaoks tavapärane tegevus," ütles Freeh.
Seejuures tegi Freeh seda enda sõnul tasuta.
Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Jürgen Ligi (Reformierakond) sõnul on huvide konflikt siiski olemas. "Luureraport räägib ju sellest, et ta sai ülesanded Kremlilt. Nii et kas ta raha sai, mina ei tea. Laiemas pildis on tal huvide konflikt igal juhul olemas. On ju teada, et aruanded räägivad tema sõnadele vastu. Teiseks ta ei lükanud ju seda ümber, et tal olid Moskvas kohtumised," lausus Ligi.
Omaette küsimuse tekitas erikomisjoni juhtidele arusaamine, et rahandusminister Martin Helme kohtus ja arutas Freeh`ga Eesti esindamist juba eelmise aasta lõpus ehk ammu enne seda, kui ametlikult lepingu sõlmimiseks läks.
"Lihtsalt ei saa nii, et üks mees võtab kätte, leiab büroo ja teeb sellega lepingu ja meie maksumaksjatena maksame lihtsalt kolm miljonit ise ka täpselt aru saamata, mille eest me seda raha ikkagi maksame ja kellele," ütles riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni esimees Katri Raik
Oma büroo rollina näeb Freeh uurimisele kaasa aitamist läbi info vahendamise USA ametivõimudele eesmärgiga näidata, et Eesti on igati koostöövalmis ning saaks lõpuks võimalike trahvide määramisel osale trahvirahast pretendeerida. Et oma tööd teha, on tal vaja ligipääsu ka Eesti uurimise infole ja selle ligipääsu saamist kavatseb Freeh sel nädalal peaprokuröriga arutada.
Toimetaja: Marko Tooming