Reinsalu hinnangul saab riigikogus koostamisel olev avaldus kindlasti ülekaaluka toetuse. "See on üks koht küll, kus võib öelda, et Eestis on laiapõhjaline arusaamine ja sarnane toetus," sõnas Reinsalu.

Teisipäeval arutas Eesti ja USA eestvedamisel olukorda Valgevenes ka ÜRO Julgeolekunõukogu. "See oli nüüd kinnine arutelu, esimene küsimus on selles diagnoosis, kas see on küsimus, mida peaks Julgeolekunõukogu pädevuses arutama. Eesti vaade sellele oli, et aset on leidnud massilised inimõiguste rikkumised ja ka Julgeolekunõukogu varasemad hinnangud on olnud, et massilised inimõiguste rikkumised peaksid olema Julgeolekunõukogu vaates."

"Teiseks kahtlemata näeme murega Aleksandr Lukašenko palveid võimalikuks jõuga sekkumiseks Valgevene siseasjadesse Venemaa poolt. See võib muutuda ka regionaalseks julgeolekukriisiks," rääkis minister.

Reinsalu sõnul väljendasid mitmed Eestiga sama meelt riigid olukorra üle Valgevenes muret. Ministri sõnul ei päädinud arutelu ühegi otsusega, kuid tegemist oli siiski kinnise aruteluga, mille tulemusi ei avalikustata. "Aga ma ütlesin, et Eesti kavatseb regulaarselt hakata sündmuste arenedes sellisel moel Julgeolekunõukogu päevakorda arutelu tooma. See on teema, kus me kindlasti ei tohi olla passiivsed," sõnas ta.

Välisminister märkis, et Venemaa hoiak Julgeolekunõukogus oli aga Eestile ja lääneriikidele sümmeetriliselt tagupidine ning Venemaa hinanngul ei tohiks lääneriigid sekkuda Valgevene siseasjadesse.

"Kindlasti kui vaadata laiemalt Kremli muret on üks keskseid Putini muresid, et rahumeelsed meeleavaldused võivad hakata ka tema režiimi kõigutama," rääkis Reinsalu.

Kolmapäeval koguneb Valgevene olukorda arutama ka Euroopa Liidu erakorraline üldkogu. Reinsalu sõnul rõhutatakse selle kogunemisega vajadust Valgevene kriis rahumeelselt lahendada. "Ma loodan, et antakse selge sõnum, et selle lahendus peaks päädima vabade ja ausate valimiste korraldamisega, antakse hinnang valimiste mittelegitiimususele ja kindlasti ma arvan, et on väga tähtis rõhutada üle, et Euroopa Liit kavatseb Valgevene kodanikuühiskonda toetada reaalselt rahaliselt," sõnas minister.

"Mis on oluline on nõuda ja anda selge signaal, et me sanktsioneerime sihitatult neid isikuid, kes on vastutavad vägivalla ja valimiste võltsimise eest. Praegu oleme tegelikult jõudnud sinna faasi, et see on kaheetapiline protsess, Euroopa Liidus me saavutasime konsensuse, kõik riigid olid nõus sellega, et alustatakse seda protseduuri, aga keda sinna lülitada ja kuidas see lõpuks kinnitatakse on järgmine etapp ja 4eeldab kõigi riikide konsensust," sõnas Reinsalu.

Reinsalu sõnul täidab Venemaa Valgevene juures ulatuslikku ja mitmekülgset funktsiooni ning Venemaa mõju riigile on viimasel ajal tugevnenud. "Illusioone, et Venemaa on passiivne, kindlasti teha ei saa. Venemaa erinevate mõjutusvõimaluste ja erinevate mõjuväljas olevate inimeste kaudu mõjutab neid protsesse väga," märkis minister.

Teisipäeval pidasid telefonivestlust Venemaa presidendi Vladimir Putiniga ka Saksa kantlser Angela Merkel, Prantsuse president Emmanuel Macron ja Euroopa Ülemkogu president Charles Michel. Reinsalu sõnul on sellises olukorras vaja suhelda, andmaks edasi läänepoolne signaal, et Venemaa hoiduks Valgevene asjadesse sekkumisest.

"Sellises olukorras on dialoogi pidamine olulisem kui dialoogi vältimine. Üks asi mida saab öelda – Valgevene ühiskond ei jää samaks võrreldes valimiste eelse ajaga," ütles Reinsalu.