Valgevene võimud lükkasid tagasi Balti peaministrite külaskäigu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Leedu peaminister Saulius Skvernelis  (vasakult), Eesti peaminister Jüri Ratas ja Läti peaminister Krišjānis Kariņš.
Leedu peaminister Saulius Skvernelis (vasakult), Eesti peaminister Jüri Ratas ja Läti peaminister Krišjānis Kariņš. Autor/allikas: Valitsuse pressiteenistus.

Eesti, Läti ja Leedu peaministrid olid valmis koos välisministritega lendama Valgevene sisepoliitilise kriisi ajal Minskisse, et kohtuda nii võimude kui opositsiooniga, kuid sealse valitsusjuhi kantselei ja välisministeerium ei pidanud visiiti võimalikuks.

Peaministrid Jüri Ratas, Arturs Karinš ja Saulius Skvernelis oleksid koos oma valitsuste välisministritega lennanud Minskisse pärast 9. augustil toimunud Valgevene presidendivalimisi, mille moonutatud tulemused jätsid võimule Aleksandr Lukašenko, misjärel algasid suuremates linnades ulatuslikud meeleavaldused ja streigid. Julgeolekujõud on kasutanud nende ohjeldamiseks vägivalda tänavatel, samuti on mitmeid opositsiooni esindajaid lühemaks või pikemaks ajaks vangistatud, nende vastu algatati kriminaaluurimine.

20. augustil helistas välisminister Urmas Reinsalu Valgevene välisministrile Vladimir Makeile, kellele selgitas – pressiteate järgi – Eesti "positsiooni Valgevene valimiste mittetunnustamise küsimuses ning pidas oluliseks, et poliitiline dialoog Valgevenes viiks kokkulepe saavutamiseni uute valimiste läbiviimiseks". Reinsalu kutsus ka Valgevene võime vabastama kinnipeetud meeleavaldajad ning vältima vägivalla kasutamist rahumeelsete protestijate suhtes.

Lisaks sondeeris Reinsalu pinda Baltimaade pea- ja välisministrite välkvisiidiks ning Tallinnast võeti ühendus ka Valgevene peaministri kantseleiga, et kooskõlastada Eesti, Läti ja Leedu valitsusjuhtide Minski külastamist.

"Jah, minu ettepanek oli, et võtta [Valgevenesse sõiduks] kolm Balti peaministrit ja kolm Balti välisministrit," ütles Eesti valitsusjuht Jüri Ratas ERR-ile.

Ratase sõnul on Baltimaadel Valgevene suhtes "eriline hoolsuskohustus", nagu ta väljendus neljapäevasel pressikonverentsil.

Hiljem Ratas selgitas, et "Eesti on üks neist, kes algatas omal ajal EL-i idapartnerluspoliitika ja on seda hoidnud EL-is väga tõsiselt laual ning teiseks on Valgevene meie lähiregioon".

"Olime kontaktis Valgevene välisministeeriumi ja peaministri kantseleiga. Sealt tuli sarnane vastus, mis Valgevenest on tulnud kõikidele EL-i juhtidele, et kontakte ei soovita," ütles Ratas.

Valgevene juhtkond on presidendivalimiste-aegse ja -järgse sisepoliitilise kriisi ajal hoidunud otsesuhtlusest EL-i ja euroriikide liidritega ning Euroopa-poolsed kontaktisoovid tagasi lükanud sama kindlalt nagu välistanud uute, läbipaistvate presidendivalimiste korraldamise.

Üks Eesti välissuhtlejaid nimetas Valgevene võimude ei-vastust ootuspäraseks. "Nad teavad, et Balti riikide valitsused on Lukašenko vastu ja rahvusvaheliselt kontrollitud ausate presidendivalimiste poolt, mida kinnitas juba Balti peaministrite ühisavaldus 15. augustil Tartus. Nii olnuks Jüri Ratase ja ta kolleegide Minski-visiit selge toetusavaldus Valgevene opositsioonile. Lisaks püüavad sealsed võimud vältida olukorda, kus nende sisekriis muutuks kodumaal nähtavalt rahvusvaheliseks probleemiks. Seega, nad ei taha näha ega kuulda mingeid välisvahendajaid, eriti Läänest," hindas kogenud diplomaat eravestluses.

Aga siiski, kas selline äraütlemine Balti peaministritele oli pettumus?

"Pettumusega ei saa seda hinnata," pareeris Ratas. "Aga ma ei arva, et see on Valgevenele täna õige tee, et vältida igasugust rahvusvahelist suhtlust ja kontakte, et olukorda lahenduseni viia. Just seda rahvusvahelist suhtlust oleks täna seal vaja."

Balti riikide pea- ja välisministrid soovisid Minskis kohtuda Valgevene pea- või välisministriga, samuti kodanikuühiskonnaga. Kas ka president Aleksandr Lukašenkoga?

"Seda palvet meil ei olnud. Seda ei olnud meie plaanides," vastas Ratas.

18. augustil tegi Ratase valitsus avalduse, et Lukašenko on "seoses ulatusliku valimistulemuste võltsimisega kaotanud mandaadi". Eesti ei tunnusta Valgevene äsjaste presidendivalimiste tulemusi, sest need ei olnud vabad ega ausad ning toetab sihitud sanktsioonide kehtestamist vägivalla ja valimiste võltsimise eest vastutavate Valgevene ametiisikute suhtes.

Toimetaja: Anvar Samost

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: