"Lukašenko sõnul võiks sadama ehitamiseks vajalikud vahendid saada summadest, mis hoiti kokku Valgevene tuumaelektrijaama ehitamisel," öeldakse Valgevene riikliku uudisteagentuuri BelTA teates. Selles lisati, et Lukašenko oli teemat arutanud ka oma hiljutisel kohtumisel Vene presidendi Vladimir Putiniga.

"Praegu tegeleme väga palju meie kaupade tarnimise logistikaga. Meil on kokkulepet vaja, ükskõik, mis juhtub. Küsimus on üks - raudteetariifid ja ümberlaadimine sadamates," rääkis Lukašenko.

Valimiste võltsimise järel kodumaise opositsiooni ja demokraatlike riikide surve alla sattunud Valgevene liider on juba varem teatanud plaanist suunata seni Leedu kaudu toimunud Valgevene nafta ümbertöötlemistehaste toodangu ja kaaliumväetiste eksport ümber Venemaa sadamatesse. Minski otsus järgnes sellele, kui Leedu, Läti ja Eesti otsustasid kehtestada sanktsioonid Valgevene juhtidele, kes on süüdi 9. augusti presidendivalimiste võltsimises ja meeleavaldajate vastases vägivallas.

Vene energeetikaminister Aleksandr Novak teatas 3. septembril, pärast kohtumisi Minskis, et juba arutatakse võimalust Valgevene naftatoodete ümbersuunamiseks Leedust Venemaa sadamatesse, sealhulgas Leningradi oblastis asuvasse Ust-Luga sadamasse.

Valgevene ekspordib aastas 10 - 11 miljonit tonni naftatooteid aastas, sealhulgas kuus miljonit tonni Balti riikide sadamate ja 3-3,5 miljonit tonni Ukraina sadamate kaudu. Lisaks läbib Klaipeda sadamat Leedus aastas umbes 10 miljonit tonni Valgevenes toodetud kaaliumväetist.

Ekspertide andmeil on naftatoodete käitlemine Ust-Luga sadamas umbes kaks korda kallim kui Klaipeda sadamas.

Leedu transpordiministeeriumi andmeil läbis eelmisel aastal Klaipeda sadamat 15,5 miljonit tonni Valgevene kaupu, lisaks kuulub väetisetehasele Belaruskalii 30 protsenti Klaipeda ühest kaubaterminalist.

Lisaks kasutab Valgevene ka Kaliningradi sadamat, kuid selle kaudu ekspordib ainult kaks protsenti oma kaupadest.

Venemaa ja Valgevene sõlmisid 2011. aasta 25. novembril kokkuleppe, millega Moskva eraldas Minskile tuumajaama ehitamiseks 10 miljardi dollari suuruse krediidiliini, millest pidi jätkuma 90 protsendiks jaama ehitamise kuludeks. 2019. aastal teatas Lukašenko, et Astravetsi tuumajaama maksumuseks kujuneb umbes 7 miljardit dollarit. Tänavu juulis pikendati krediiti tuumajaama ehitamiseks veel kahe aasta võrra.

Kuberner: võib-olla piisab Ust-Luga laiendamisest

Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko kommenteeris Lukašenko ettepanekut viitega, et vaja on suuremat selgust, mis tüüpi uus sadam või terminal peaks olema - kas see peaks olema universaalne, mineraalväetiste lastimiseks või konteinerite laadimiseks, kuna sellest sõltub ka ehitushind.

Drozdenko sõnul ehitatakse Ust-Luuga sadamas praegu kolme uut terminali - nii universaalterminali kui ka väetiste ja konteinerite käitlemiseks. "Tuleb vaadata, kas äkki saab [Valgevene] siseneda (oma osalusega - toim.) lihtsalt nende terminalide ehitamisse - seda enam, et tegemist on avatud aktsiaseltsidega - ja selliselt muuta oma kaupade töötlemise hind odavamaks," rääkis kuberner.

Uue terminali hind võib Drozdenko sõnul olenevalt selle otstarbest kõikuda 2,5 ja 25 miljardi rubla vahel, edastas BelTA.