"(Tegime seda - toim.) sellepärast, et Eestil ja Balti riikidel on kogu Valgevene temaatikas eriline hoolsuskohustus olla nende teemadega pildis rahvusvaheliselt," ütles peaminister Jüri Ratas valitsuse pressikonverentsil "Aktuaalse kaamera" küsimusele vastates.

Ratase sõnul on Eesti ka olnud Valgevene osas aktiivne. "(Eesti on) tõstatanud selle teema ÜRO Julgeolekunõukogus, Eesti oli üks, kes toetas Euroopa Ülemkogu kokku kutsumist Valgevene teemal, oleme kolme Balti peaministriga teinud vastava avalduse - see ongi see põhjus. Ülemkogul öeldi, et me jõuame selleni sanktsioonideni septembrikuu jooksul," rääkis peaminister Ratas.

Opositsioon: EL-i ühised sanktsioonid olnuks paremad

Eelmine välisminister, opositsioonilise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liige Sven Mikser leidis aga, et Eesti eraldiseisvatel sanktsioondel ei ole suurt mõju ning nende kehtestamises võib näha sisepoliitilist huvi.

"Kahtlemata on sanktsioonidel tegelik tähendus siis, kui nad on koordineeritud, ühtselt rakendatud. Eesti ei ole ka majanduslikult sedavõrd suur jõud üksinda, et avaldada mingisugust reaalset mõju Valgevene režiimile. Eks selline samm on kahtlemata rohkem suunatud meie oma siseriiklikule publikule kui Valgevene survestamisele, Lukašenka režiimi survestamisele," ütles Mikser ERR-ile.

"Ka rahvuslikel sanktsioonidel on teatav sümboolne väärtus, aga kui tahta, et sanktsioonide oleks tõeliselt efektiivsed ja saavutaks ka mingisugust tulemust, siis kindlasti ei piisa meie rahvuslikest sanktsioonidest," lisas Euroopa Parlamendi saadik Mikser.

Ta rõhutas, et kõige mõjusamad oleksid mitmepoolsed sanktsioonid, soovitavalt Euroopa Liidu ühiseid sanktsioonid või kui nendega ühineks ja neid ühetaoliselt rakendaks kogu demokraatlik maailm, sealhulgas ka Põhja-Ameerika liitlased.

Sama rääkis ka teine kunagine välisminister, opositsioonilise Reformierakonna poliitik Urmas Paet: "Jõulisem sõnum oleks muidugi see, kui Euroopa Liidu liikmesriikid kehtestaks sanktsioonid korraga ja tervikuna. Ükshaaval tehes see küll mingid piirangud kehtestab, aga muidugi poliitilise sõnumina ja mõjutusvahendina on see ikkagi nõrgem, kui seda suudaksid Euroopa Liidu riigid korraga teha. Ja on kehv, et see nii ei ole olnud."

Paeti sõnul oleks pidanud püüdlema selle poole, et Euroopa Liit kiires tempos tervikuna Valgevene režiimile piirangud kehtestab. "Selles mõttes on üks asi nende praktiline väärtus, teine aga poliitiline sõnum ja mõjutusvahend. Ja antud juhul on ilmselt viimane tegelikult isegi olulisem. Praegu jääb väga hägusaks, kui riigid ükshaaval seda teevad, selle asemel, et kiiresti korraga teha," rääkis Euroopa Parlamendi liige Paet.  

Valitsuse pressiteenistuse teatel ei tunnusta Eesti vastavalt valitsuse 18. augusti 2020 istungil heaks kiidetud ning riigikogu väliskomisjoni ja Euroopa Liidu asjade komisjoni 19. augusti 2020 ühisistungil toetatud seisukohtadele ELi Valgevene poliitika kohta selle aasta 9. augustil toimunud Valgevene presidendivalimiste tulemusi, sest need ei olnud vabad ega ausad.

Sanktsioonid kehtestatakse koordineeritult Läti ja Leeduga.

Valitsuse määrus jõustub üldises korras. Seejärel kehtestab konkreetsete isikute nimekirja oma käskkirjaga välisminister.

Sanktsioonide kehtestamist valmistab praegu ette ka Euroopa Liit.