"Välisilm" uuris olukorda USA-s kaks kuud enne presidendivalimisi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX/AFP/Saul Loeb

Neli aastat tagasi kogunes nii demokraatide kui ka vabariiklaste kongressile tuhandeid inimesi, kes kõik istusid mitu päeva siseruumides teineteise kõrval. Seekordsed kogunemised olid aga oma aja nägu: oluliselt väiksemad, peamiselt virtuaalsed ja vajadusel õues.

Vaatamata sellele on poliitilised sõnumid jäänud suures osas samaks. Mõlema erakonna liidrid rõhutasid, et need on kõige olulisemad valimised USA ajaloos ja kui nende kandidaat ei võida, siis liigub riik täiesti vales suunas.

"Praegune president on liiga kaua katnud Ameerikat pimedusega. Liiga palju viha, hirmu, lõhestumist. Ma kavatsen esile tõsta parimad meie seas, mitte halvimad. Ma olen valguse, mitte pimeduse liitlane," oli demokraatide presidendikandidaat Joe Bideni sõnum.

"Me taaselustame usu meie väärtustesse, uhkuse meie ajaloosse ja tekitame uue ühtsusevaimu, mis saab tõelisuseks ainult tänu armastusele meie suurepärase riigi vastu, sest me mõistame, et Ameerika ei ole pimedusega kaetud. Ameerika on tõrvik, mis valgustab kogu maailma," rääkis USA president ja vabariiklaste kandidaat Donald Trump.

Kongresse jälgides said ameeriklased suhu esimese maitse eelseisvast kampaaniast. Trump on uhke, et tema ametiajal on USA lahkunud mitmest rahvusvahelisest leppest, mis on olnud riigile kahjulikud. Biden aga rõhutab, et tänu sellele on kannatanud liitlassuhted ja USA sattunud isolatsiooni. Samuti vaieldakse, kumb suudab paremini taastada koroonaviirusest räsitud majanduse ja kas senised sammud on olnud piisavad.

"Hinnake seda presidenti faktide järgi. Viis miljonit ameeriklast on koroonaviirusega nakatunud. Rohkem kui 170 000 ameeriklast on surnud. See on konkurentsitult kõige hullem tulemus maailmas," lausus Biden.

Trump hindab olukorda teisiti. "USA juhtumite surmamäär on kogu maailma suurriikide seas üks väiksemaid. Euroopa Liidu juhtumite surmamäär on pea kolm korda kõrgem kui meil," ütles ta.

Presidendi jaoks on hea uudis, et piirangute leevandamise järel on majandustegevus vaikselt taastunud ja umbes pooled koroonaviiruse tõttu töö kaotanud inimesed uuesti palgatud. Samas näitab RealClearPoliticsi küsitluste keskmine, et 58 protsendi ameeriklaste hinnangul ei ole Trump kriisi ohjamisega hästi hakkama saanud. See võib selgitada, miks ei olnud koroonaviirus vabariiklaste kongressil suurema tähelepanu all.

Vabariiklaste mäng rassiteemale

George Washingtoni ülikooli professor Michael Cornfield märkis, et number üks probleem on pandeemia ja selle esimene alampunkt on pandeemia majanduslikud tagajärjed vaesemale elanikkonnale. "Seega, ülesanne, mille vabariiklased on endale seadnud, on üritada inimeste tähelepanu mujale juhtida, ja nagu juba aastakümneid on öeldud, tuleb mängida rassiteemale," lausus ta.

Viimastel kuudel toimunud rassimeeleavaldustele keskenduti pikalt mõlema erakonna kongressil, kuid olukorrale läheneti erinevatest vaatepunktidest. Vabariiklaste hinnangul on demokraadid hüljanud julgeolekutöötajad ja andnud jõukudele vaba voli vandaalitseda. Seda eriti Portlandis, Chicagos ja Minneapolises, mille linnapead on demokraadid.

"Mida rohkem valitseb kaos, anarhia, vandalism ja vägivald, seda kasulikum on see kandidaadile, kes on selge valik ja parem avalikule julgeolekule, õigusele ja korrale," ütles Valge Maja nõunik Kellyanne Conway.

Vabariiklaste hinnangul on õiguse ja korra taastamisest rääkimine presidendile kasulik, sest demokraadid on meeleavaldusi häälekalt toetanud, kuid ei ole suutnud rüüstamisi valijatele meeldejäävalt hukka mõista.

Demokraadid aga üritavad käiku muuta, süüdistades aina rohkem Trumpi vägivalla õhutamises. Seda eriti pärast ühe inimese surmaga lõppenud tulistamist möödunud nädalavahetusel Portlandis, kus veidi varem olid toimunud kokkupõrked meeleavaldajate ja Trumpi pooldajate vahel.

"Kas ei oleks kena, kui USA president võtaks mikrofoni või läheks otse-eetrisse ja saadaks rahusõnumi? Räägiks meeleavaldajatega, aga ka nendega, kes tulevad ja rüüstavad ja varastavad ja vägivallatsevad," märkis demokraadist USA esindajatekoja liige Val Demings.

Biden juhib küsitlustes

Üleriigilistes küsitlustes on Biden seni Trumpi ees juhtinud, kuid presidendi tugevuseks on tema põhivalijate lojaalsus, kellele ta kampaanias ka kõige rohkem keskendub.

"Üleüldiselt on poliitikutel keeruline muuta oma seisukohti piisavalt, et jõuda ebakindlate valijateni, aga samal ajal hoida põhivalijat. See ei ole olnud Trumpi strateegia," nentis Georgetowni ülikooli professor Hans Noel.

Biden peab valimiste võitmiseks valima meelitama mustanahalisi ameeriklasi, millele võib kaasa aidata Kamala Harrise valimine asepresidendikandidaadiks. Seni on Bideni toetus mustanahaliste valijate seas olnud 70 protsendi ümber, mis on 10 protsenti vähem, kui Hillary Clintonil 2016. aastal.

"Joe Biden vaatab mustanahaliste hääli kui ühte tervikut. Minu arvates on mustanahaliste kogukond väga mitmekesine, ja tundub, et Joe Bidenile ei ole see sõnum kohale jõudnud ja ta ei mõista seda," märkis vabariiklasest Kentucky osariigi justiitsminister Daniel Cameron.

Trump ja Biden astuvad esimest korda teledebatis silmitsi septembri lõpus Ohio osariigis. Presidendivalimised toimuvad 3. novembril.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: