Spetsialistide kommentaarides oli valdav positiivne toon. Vaatamata sellele, et koroonaviirusesse nakatunute arv on taas hakanud Eestis ja lähiriikides kerkima, usutakse, et viiruse mõju ei saa olema kogu majandusele enam nii valus kui oli kevadel.

Kevadel toimunud äkkpidurdusega on Eesti majandus suvekuudel hästi hakkama saanud. Erandiks majutus- ja toitlustussektor, mille kohal on praegu endiselt väga mustad pilved.

Pankade analüütikud paistavad olevat ühte meelt, et majanduslanguse põhi oli aprillis ning alates maist on Eesti majandus hakanud kiiresti kosuma. Suvist tarbimist ja majandust laiemalt on aidanud toetada palgatoetuste maksmine.

See maksumaksjale kulukas toetus on seni täitnud eesmärgi. Ettevõtted on koondamisi vältinud ning seetõttu on tööturg kriisile vaatamata püsinud tugev. Tegemist võib aga olla peidetud probleemiga, sest palgatoetuse saamise üheks tingimuseks oli see, et lühikeses perspektiivis inimesi koondada ei tohi.

Nüüd aga koondamiskeeld kaob ning siis selgub, kui paljude töökohtade säilitamist mõistlikuks peetakse.

Kevadel tekkis Äripäeva veergudel erineva põlvkonna ja kogemusega ettevõtjate seas huvitav vaidlus. Mitu kriisi läbi teinud ettevõtjad leidsid, et koondamisi ja ettevõtte kriisile vastavaks lõikamist ei saa edasi lükata, tegutseda tuleb kiiresti, et ettevõte rahast tühjaks ei jookseks. Neile vastandusid noorema generatsiooni juhid, kes ei pidanud õigeks töötajate töötukassa ukse taha saatmist.

Veel on vara öelda kumb käitumisviis osutub praeguses kriisis õigeks ehk kas majanduse kiire taastumine on piisav selleks, et säilitada paljud töökohad pärast riigi palgatoetuse lõppemist.

Eesti majanduse lähituleviku osas optimistlikud analüütikud juhivad tähelepanu kahele olulisele trendile. Esiteks ei usuta, et sügisel saab poliitikute reaktsioon viiruse leviku takistamiseks olema nii karm kui oli kevadel. Tõenäoliselt ei üritata enam riiki ja majandust täielikult lukku panna. Teiseks on keskpankade majanduse toetusmeetmed seninägematult massiivsed.

Maailmamajanduse jaoks oluline uudis tuli eelmisel nädalal Ühendriikidest. Maailma mõjukaim keskpank USA Föderaalreserv teatas, et muudab oma rahapoliitika fookust.

Investor Toomas kirjutas esmaspäeval Äripäevas avaldatud kommentaaris, et viimased aastakümned on Föderaalreserv keskendunud võitlusele inflatsiooniga. Viimase finantskriisi järel ja eriti nüüd koroonapandeemia ajal, on süvenenud aga hoopis vastupidine arvamus, et praegu on palju suuremaks probleemiks liiga aeglane inflatsioon.

Kui inflatsiooniootused ja keskpanga baasintressimäärad on madalad, on keskpangal vähem võimalust intressimäärade kärpimisega ehk oma tavaliste tööriistadega majandust ergutada. Nii oleks majanduse langusperioodid pikemad ja sügavamad. Kaua peeti optimaalseks kahe protsendi suurust inflatsioonitaset. Seda märki on aga suudetud tabada väga harva.

Fookuse muutmisega püütakse nüüd kahe protsendi taset kui keskmist, mis tähendab, et teatud perioodi on keskpank valmis taluma ka kõrgemat inflatsiooni, et madalama inflatsioonitasemega perioodi korvata.

Maailma mõjukaima keskpanga kursimuutus mõjutab ka teisi keskpanku. Euroopa Keskpank on praegu samuti oma strateegiat üle vaatamas, et majanduskeskkonna muutusi paremini arvesse võtta.

Keskpankade tegevuse tulemusena püsib laenuraha odav ja see aitab ettevõtetel võimalike raskustega paremini toime tulla ning julgustab riike üha uute laenudega majandust käigus hoidma. Seetõttu võib tõesti juhtuda, et koroonaviirusest põhjustatud majanduslanguse põhi jäi teise kvartalisse.

Kõiki Vikerraadio päevakommentaare on võimalik kuulata Vikerraadio päevakommentaaride lehelt.

ERR.ee võtab arvamusartikleid ja lugejakirju vastu aadressil [email protected]. Õigus otsustada artikli või lugejakirja avaldamise üle on toimetusel. Artikli kommentaariumist eemaldatakse autori isikut ründavad ja/või teemavälised, ropud, libainfot sisaldavad jmt kommentaarid.