Helme: riigieelarve jääb aastateks defitsiiti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Siim Lõvi /ERR

Valitsus alustas neljapäeval kabinetinõupidamisel järgmise aasta riigieelarve ja aastate 2021–2024 riigi eelarvestrateegia aruteludega.

Kuigi esmaspäeval avalikustatav rahandusministeeriumi majandusprognoos on helgem kui kevadel kardeti, tulevad eelarve arutelud peaminister Jüri Ratase sõnul keerulised, sest "prognoosid võivad muutuda". Aprillis vastu võetud lisaeelarve ajal tehtud prognoosidega võrreldes on olukord majanduses ja maksude laekumine olnud paremad, märkis peaminister.

"Viimased hinnangud Eesti majanduse käekäigu kohta näitavad, et meil on seni läinud kriisis paremini, kui võisime kevadel karta. Siiski võtab tagasilöökidest taastumine veel pikalt aega ning riik peab pingutama, et oma inimestele ja ettevõtetele selles olukorras toeks olla," ütles peaminister Jüri Ratas.

Ratase sõnul on majanduse oodatust paremale käekäigule kaasa aidanud rahandusministeeriumi lähenemine, mis arvestas kriisi pikaaegsusega. Parematele majandusnäitajatele aitasid Ratase hinnangul kaasa ka piirangutevabad suvekuud, mil inimesed said vabalt ringi liikuda ja tooteid ning teenuseid tarbida.

Eesootavatele keerulistele eelarveläbirääkimistele viitas ka rahandusminister Martin Helme, kelle sõnul võib kokkuhoiu kohti alati leida, kuid poliitilist kokkulepet on saavutada märksa keerulisem.

Helme lisas, et praeguseks on selge, et riigieelarve jääb miinusesse nii sel kui järgmisel aastal ja tõenäoliselt veel ka järgnevatel aastatel, sest riik jätkab kriisi ajal majanduse stimuleerimist, nagu teevad ka ülejäänud riigid. Alternatiiv oleks Helme sõnul pea miljardi euro suurune kärpekava.

"See tähendaks otsavaatamist pensionile, haigekassale, avaliku sektori palkadele. Ma arvan, et seda teed me ei lähe. See raha, mida me laename, peab olema kulutatud põhjendatult ja peab riigile tagasi tulema. Me räägime seega riiklikest investeeringutest," rääkis Helme.

Helme märkis ka, et töötukassa makstud palgatoetust ei kavatse valitsus taaskäivitada. "See konkreetne meede on tänaseks end ammendanud, see oli šoki puhverdamise meetod," märkis ta.

Koroonaviiruse teise laine kohta märkis Jüri Ratas, et eriolukorra aegsetest piirangutest soovitakse hoiduda, et elu käimas hoida.

"Ma loodan, et see oli esimene ja viimane eriolukord. Mingit arutelu valitsuses pole olnud, et eriolukorda kehtestada ja me töötame selle nimel, et mitte kehtestada. Tõsi on see, et (nakatumise) tõus on kiire Euroopas ja riigid meie ümber sulguvad. Sellest olukorrast, kus me läheme väga suurte piirangute peale, oleme väga kaugel. Õppetund esimesest lainest oli, et me ei taha piiranguid teha," rääkis Ratas.

Sel sügisel koostatakse üheaegselt nii järgmise aasta riigieelarve eelnõu kui ka järgmise nelja aasta eelarvestrateegia. Eelarvestrateegia eesmärk on planeerida tegevusi ja raha pikemaajaliselt, pidades silmas valitsuse prioriteete, tulevikuprognoose ja üleilmseid trende. Riigieelarves kajastuvad järgmise aasta konkreetsed kulud ja tulud.

Tavapäraselt kinnitab valitsus eelarvestrateegia kevadel, kuid riigieelarve alusseadusse tehtud muudatus lubab valitsusel eriolukorra tõttu lükata eelarvestrateegia kinnitamine septembri lõppu.

Arutelud uue aasta eelarve üle on kavandatud jätkuma ka järgmisel ja ülejärgmisel nädalal. Valitsus peab esitama riigieelarve eelnõu riigikogule hiljemalt kolm kuud enne uue eelarveaasta algust ehk septembri lõpuks. Riigikogule esitatav riigieelarve eelnõu on valitsuse kollektiivne otsus. Valitsus teeb kabinetinõupidamisel põhimõttelised otsused ja annab oma istungil heakskiidu nende otsuste põhjal koostatud eelnõule.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: