Valitsus asub arutama ekspertide koostatud majanduse uut abipaketti ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Riigi uusi toetuspakette hakkavad rakendama muuhulgas EAS ja töötukassa.
Riigi uusi toetuspakette hakkavad rakendama muuhulgas EAS ja töötukassa. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Ettevõtjate ja ametnike koostöös valminud ettepanekud koroonakriisist räsitud majanduse turgutamiseks peaks jõudma valitsusliikmete ette sel neljapäeval. Uued toetusmeetmed ei püüa enam kõigile midagi jagada, vaid keskenduvad majanduse struktuursele reformimisele ja tugevate edendamisele.

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siemi kokku kutsutud kriisimeetmete töörühma juhtinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) majandusarengu asekantsler Viljar Lubi ütles ERR-ile, et sügisene abipakett ei püüa enam toetada majandust "üle välja", vaid keskendub majanduse hädavajalikule ümberstruktureerimisele.

"Peaministri juures tegutsev ekspertkogu pakkus välja, kuidas selles kriisis edasi liikuda. Viimased SKP näitajad ütlevad, et see kukkumine on väiksem kui kartsime, aga ei saa unustada, et meil on kriis. Küsimus on, kas oleme selle tipu juba ületanud või veel mitte. Nii valitsusel kui riigil on võimalik oma sekkumisega olukorda pehmendada ja taastumist kiirendada. See on meie lähtekoht," selgitas Lubi. "Ekspertkogult läheb poliitikakujundajatele sisend, et kriisist tuleb väljuda tugevamalt ja Eesti majandus vajab struktuurset muutust. Peame muutuma tööjõumahukast majandusest teadmusmahukaks."

Lubi sõnul tähendab see lähtekoht seda, et kuigi palju on räägitud turismisektori töökohtade säilitamise vajadusest, siis tema hinnangul pole see tingimata halb, kui turismisektoris töökohad lühiajaliselt kaovad.

"Turismisektor on kõige madalamate palkadega sektor. See on tihti sisendsektor, kust noored tulevad tööjõuturule, nii et me ei pea, nui neljaks, neist töökohtadest kinni hoidma," leiab Lubi.

Majanduse peaks uutele alustele aitama neli tugisammast või põhimõtet, millele ettepanekud üles on ehitatud.

Kontratsüklilised investeeringud

Esimene põhimõte on makromajanduslikus mõttes kontratsüklilised investeeringud. Näiteks ehitussektoril läks teises kvartalis veel hästi, ent selle käekäiku prognoositakse edaspidi halvenevat, mistõttu võib riik tuua oma kavandatavaid investeeringuid ettepoole, et ehituses tekkiv tühimik ära täita, ent mitte üle selle võimaliku mahu.

"Näiteks kui teedeehitajad suudavad ehitada aastas 200 kilomeetrit teid, pole mõtet tuua ettepoole 300 kilomeetri teede ehitamist, sest siis läheb hind üles ja teid ikka ei jõua nii palju ehitada," piltlikustas Lubi maksimaalse mahu lävendit, millest lähtuda. "Ehituse puhul hindame praegu mõnisada miljonit eurot käibe ärakukkumist."

Selleks antakse otsustajatele valdkondlikud maksimaalsed võimalikud ehitusmahud, et valitsus ja riigikogu saaksid selle põhjal langetada poliitilisi otsuseid.

"Anname kätte suuna, aga ambitsioonile annavad sisu poliitikud," ütles Lubi.

Seetõttu ei saa ka selle meetme rahalist mahtu välja käia.

Tööturumeetmed

Kevadel oli riigi peamine eesmärk kaitsta töölepingut, st hoida inimesi tööl. Mida enam aga kriis jätkub, seda ratsionaalsemalt hakkavad ettevõtted käituma, mis tähendab, et teatud valdkondades hakatakse töökohti paratamatult koondama. Seetõttu keskendub sügisene pakett uute töökohtade loomisele ja töötute ümberõppele, et inimesed taas kiiresti rakendust leiaksid, kuna lõputult kõiki töökohti toetustega säilitada ei anna, kui muutunud majanduslik olukord nende säilimist soosima ei hakka.

"Igavesti ei saa inimesi riigi toel tööl hoida. Kui mingi turg jääb pikemaks ajaks suletuks, peab struktuurimuutus toimuma," ütles Lubi, nimetades paratamatuseks asjaolu, et mõni sektor kahanebki muutuvas majandusstruktuuris. "Me ei pea enam kaitsma töökohta, vaid töötuks jääjat. Kui turg kohandub, aitame ta kiiresti tagasi tööle, võib-olla lihtsalt teise sektorisse."

Töötuse tase on praegu seitse protsenti, mida eksperdid hindavad üsna mõistlikuks tasemeks.

"Aga majanduslik loogika ütleb, et kardetavasti see number läheb veel üles, enne kui alla hakkab tulema. Põhimõte on, et kui on ajutine töötuse ülesminek, siis kuidas saaksid inimesed võimalikult kiiresti tööjõuturule tagasi. Ümberõppemoment on siin oluline ja et tagada inimestele mõistlik sissetulek. Töötukassa skeemid vaatame üle, täiendav ressurss suunatakse sinna," selgitas Lubi.

Ta lisas, et jutt turismisektori madalapalgalistest töökohtades, mida iga hinna eest säilitama ei pea, ei tähenda, et turismisektorit üldse enam ei toetataks.

"Turism vajab meie tähelepanu ja toetust. Me ei saa kogu sektorit päästa, aga kuna tegemist on sektoriga, mis siiamaani on 8-10 protsenti SKPst meie majandusse panustanud, siis peame panustama, et kogu struktuur kokku ei kukuks – põhistruktuuri peame ikka koos üleval hoidma," selgitas Lubi.

Selleks on koos sektori ettevõtetega töötatud välja lahendused, kus on riigi tugimeetmed sees.

Investeeringud innovatsiooni

Kolmas ja neljas põhimõte on rohkem tulevikku vaatavad, et Eesti majanduse alustalasid uutele alustele kujundada. Üks neist on innovatsioonile panustamine.

Lubi selgitas, et kevadine kriis juba pani ettevõtteid pikalt edasi lükatud investeeringuid sunniviisiliselt ellu viima, näiteks e-kaubanduse platvorme üles ehitama, sest olukord tingis selle.

"Riigi poolt toetame innovatsiooniinvesteeringuid, aga mitte ainult e-kaubandust, on ka mitmeid teisi projekte. Innovatsioon on väga kapitalimahukas, see vajab toetamiseks teatud suurust," ütles Lubi, lisades, et innovatsiooni toetatakse igasugustes valdkondades.

Ta selgitas, et palgasurve oli juba enne kriisi väga suur, aga tööjõuhind muutus mitmes sektoris takistuseks. See on märk innovatsioonivajadusest.

"Kui kulusid enam all ei saa hoida, tuleb hind eest ära lükata. Aga hinna saab eest ära lükata ainult innovatsiooniga, et saaks inimestele kõrgemat palka maksta," ütles Lubi.

Riik soodustab innovatsioonitoetuste abil ka rohepööret.

"Kriis võiks olla suurepärane võimalus alustada Eesti cleantech ja rohepöörde tehnoloogia toetamist. Eestis on palju väga ägedaid ideid, mida toetada, kõike ei pea välismaalt sisse ostma. Nii et aitame innovatsiooni teha, see on paramatu ja ülivajalik," toonitas Lubi.

Eksporditugi tugevatele

Lisaks töötatakse välja meetmed, mis aitavad ettevõtetel minna välisturgudele. Ent Lubi rõhutab, et toetada soovitakse just tugevaid ettevõtteid, kel on välisturgudel kasvupotentsiaali.

"Ekspordi puhul panustame sellele, kellel on jõudu raskel ajal hoopis turuosa võita, st panustame justnimelt tugevatele. See toob turul ilmselt kaasa konsolideerumist - mitmed ettevõtted ühendavad jõud. Seda ei peaks riigina kartma toetada," ütles Lubi.

Iga panustatud euro peab tooma muutuse

Lubi ütleb, et kui kevadine toetus oli "üle välja", nö kiirabi kogu majandusele, siis sügisene toetuspakett on sihitatum ja teadlikum ning igale panustatavale rahaühikule pannakse ootus, et see aitab majanduses soovitud muutuse esilekutsumisele kaasa.

"Iga rahaühik, mida tahame turule tuua, peaks tooma muutuse. Tahame näha, kas meie eksport kasvab või sis innovatsionielement või mingi sektori kindlusindeks kasvab. Me ei too lihtsalt raha turule ja ei looda sellega parimat, vaid sihtitame, millised ootused meil rahale on," ütles Lubi. "Kevadel oli meie teadmine ja ootus, et see on kiire, lühiajaline turušokk ja oli kindel põhimõte, et pakume midagi kõigile. Siis polnud aega mõelda, kes rohkem, kes vähem vajab. Nüüd on rohkem aega ja arusaama, millised sektorid ja mis tüüpi ettevõted kannatavad rohkem."

Ettepanekute väljatöötamisest on võtnud osa kõik ministeeriumid, nendeni jõudsid ettepanekud ettevõtjate esindusorganisatsioonide kaudu. Paketi meetmeid hakkavad ellu viima riigi rakendusasutused.

Uus majanduspakett peaks valitsuskabinetis tulema arutlusele sel neljapäeval ning heakskiidu korral saab sellest sisend riigieelarve kõnelusteks.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: