"Rahva teenrid": turismisektori koondamised on paratamatud ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Vikerraadio saates "Rahva teenrid" osalenud ajakirjanike hinnangul on turismisektoris koondamised paratamatud, kuna sektori taastumine koroonakriisi eelsesse olukorda võtab veel pikalt aega.

Saates osalenud ERR-i ajakirjanikud Huko Aaspõllu ja Merilin Pärli ning Äripäeva ajakirjanik Aivar Hundimägi võtsid teemaks sügisese majandusprognoosi ja riigieelarve koostamise.

"Kindlasti tuleb see riigieelarve negatiivne, aga kui suures mahus negatiivne, seda ei oska hetkel öelda, sõnas Aaspõllu.

Äripäeva ajakirjanik Aivar Hundimägi sõnul räägib rahandusminister Martin Helme miljardi euro suurusest miinusest. "Ta ütleb, et kui peaksime eelarvetasakaalu taga ajama, siis peaksime nii palju kärpima, mis ei ole mõeldav. Võib-olla see annab indikatsiooni kui suur see puudujääk on.  Teine asi muidugi on selge, mida Martin Helme on välja öelnud, et puudujääk on ikkagi pikemaks perioodiks. Eelarvetasakaalust me tõenäoliselt lähiajal rääkida ei saa," ütles ta.

Hundimägi märkis, et opositsioonipoliitik Siim Kallas on märkinud, et Eestil kulub pandeemia ja kriisi mõjudega toime tulemuseks aastate jooksul üheksa kuni 10 miljardit eurot. Tema hinnangul paistab see lähiaastatel nii ka minevat.

Pärli sõnul on oluline ka see, missugune tuleb sügisene abipakett ja kui palju see majandust tagasi ree peale aitab. "Juba on siin ju räägitud, et lõputult ei saa tööturumeetmetega töökohti hoida," sõnas ta.

Pärli märkis, et uus taktika on, et kuna ettevõtjad käituvad ratsionaalselt ja koondamised on tulemas, siis töökohti enam nui neljaks ei hoita, vaid keskendutakse töötutele ja nende ümberõppele.

Aaspõllu märkis, et üllataval kombel ei võetud tänavu vastu teist lisaeelarvet. "Purjetasime läbi selle aasta nii, et meil polnud vajadust hakata tekitama uut lisaeelarvet.  Me laenasime suure hulga raha, kartuses, et meil on seda vaja ja suure hulga oleme sellest ära kulutanud. Me ei ole varasemalt tegelikult sellises mahus ikkagi riigieelarvet miinusesse lasknud ja sellisel viisil n-ö laiali mäkeradanud, aga suur hulk on seda veel alles ja siin on indikatsioonid, et võib-olla järgmise aasta eelarvemiinuse rahastamise jaoks ei ole laenu vaja võtta, kui selles kokku leppida," rääkis ta.

Kui vaadata kuidas on koalitsioonipartnerid ennast eelarve loomisel positsioneerinud, siis Isamaa on öelnud, et ei ole mõtet laenuraha kulutada, märkis Aaspõllu. "Ma leian ka, et Eesti on väike avatud majandusega riik, mistõttu meil siin väga palju sisemajanduse stimuleerimisest kasu pole, sest see liigub Eesti riigist üsna kiirelt välja," lisas ta.

Ajakirjanike hinnangul on turismisektoris koondamised paratamatud. "Võib-olla pole ka mõistlik riigi poolt minna päästma, lukustada need inimesed, kellel tööd pole sinna sektorisse. See on küll karm, aga võib-olla on mõistlik, kui inimesed toitlustus ja teenindussektorist liiguvad mujale, kus abikäsi on rohkem vaja," rääkis Hundimägi.

Hundimägi tõi näiteks tööstusettevõtted, kes ei jõua välisturule ära toota.

Aaspõllu märkis, et kui Tallink saaks ka palgatoetuse, pole turiste sellest hoolimata, ehk tööd pole inimestele pakkuda.

Avalikku raha pole mõtet turismisektorisse ka paigutada, kuna ei saa garanteerida, et turismisektor taastuks koheselt eelnevale tasemele. Pärli märkis, et turismisektori taastumine võib võtta aastaid.

Turismivautšeri osas ollakse skeptilised

Saates võeti teemaks ka Helme välja pakutud vautšerisüsteemi idee, millega turismisektorit elavdada.

Pärli märkis, et valitsus oli kevadel selle idee suhtes väga skeptiline, nii et see mõte on üllatav. "Ma saan aru, et turismisektori ettevõtjad ootaksid saada raha otse kätte," märkis ta.

Samas sõnas Pärli, et tuleb ära oodata selle tingimused, mõte ise võib aga olla teretulnud, kuna välismaale reisida ei saa.

Hundimägi sõnul oleks turismisektori vautšeritest suurem abi see, kui mingeid makse langetada, et inimestele jääks rohkem raha kätte. "Aga see vautšerite või kinkekaartide süsteem tundub imelik," märkis ta. Pärli sõnul ei ole teada kui efektiivne see oleks,

"Mis mulle selle vautšerisüsteemi juures meeldib - see on turupõhine. Inimesed saavad ise valida, kelle juurde nad tahavad minna. Se ei ole nii, et mingi komisjon otsustab mis ettevõtetele raha anda. Inimesed läheksid siis ja annaksid sellele, kes on parim," rääkis Aaspõllu.

Maksude langetamine tema sõnul jõukamaid inimesi rohkem tarbima ei paneks. "Need inimesed lihtsalt salvestavad selle raha, mis meie majanduse toimimist lõpuni ei aita," rääkis ta.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: