"Rahva teenrid": kriis peaks ühiskonnas kaasa tooma positiivseid muudatusi ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: ERR

Majanduskriisi ja tervisehoiukriisi ajendil saaks teha ühiskonnas edasiviivaid muudatusi, arvasid Vikerraadio saates "Rahva teenrid" Eesti Päevalehe ajakirjanik Krister Paris, Postimehe ajakirjanik Evelyn Kaldoja ja ERR-i ajakirjanik Mirko Ojakivi. Lisaks tuli saates juttu ka laenurahadest, riigieelarvest ja riigireformist.

Kaldoja sõnul ei ole makromajanduslikult Eestis koroonakriisi tõttu nii hull seis, löögi alla on jäänud just mikrotasand.

"Tihti öeldakse, et inimest ei tee kurvaks see, kui tal on endal kehv elu, vaid see kui naabril on tunduvalt paremini," kommenteeris Kaldoja majanduse üldist olukorda Euroopas.

Paris tõdes, et Euroopas ollakse majandusprognoosides üsna optimistlikud. Ta lisas, et ka rahandusministeeriumi prognoosist võib välja lugeda, et kui viirusenäitajad ei lähe hullemaks, siis ei lähe ka majanduses halvemini.

Ojakivi ütles, et suvel oli olukord juba muutunud endiseks, käidi reisimas, tehti remonti ning kulutati võrdlemisi palju raha.

Kriis peaks olema muudatuste ajend

"Rohelise mõttemaailmaga inimesed ütlevad, et nii kiiresti meil see võimalus käest lastigi," lisas Ojakivi ja täpsustas, et tegelikkuses oleks kriisi ajendil saanud hakata ahelaid ja tarbimisharjumusi muutma.

Paris arvas, et kui nn lockdown (täielik sulgemine – toim.) oleks kauem kestnud, oleks saanud muuta ka inimeste harjumusi.

"Kõik need suured summad EL-ilt tulevad selle klausliga koos, et peame hakkama puhtamalt elama," lisas Kaldoja ja ütles, et majanduse rohestamine juba käib.

Ojakivi ütles, et praegu peaks olema aeg ühiskondlike debattide jaoks ja ka riigikogu peaks tegema rohkem arupärimisi.

"Kuulates praegu ministerid, siis kõik tegemata plaanid, mis on kusagile lauasahtlisse jäänud /---/, kõik see pannakse ühte potti ja tehakse ära. Kas neid on tarvis jakas see meid tulevikus edasi viib, selle üle ei arutata," arvas Ojakivi.

Laenu ei tohiks võtta edaspidi lihtsalt jooksvate kulude katteks

Ojakivi tõi välja, et nii palju raha, kui praegu, pole Eestis kunagi võimalik olnud ära jagada. Näiteks on Ojakivi sõnul raha tulemas Euroopa taastefondist, eurotoetuste ümberjagamisest ja õiglase ülemineku fondist.

Paris nentis, et laenurahadesse ja eelarvesse süüvides selgub aga, et praegune valitsus ei suutnud juba enne kriisi eelarvet tasakaalu saada.

"Ma ei näe, miks peaks (valitsus) suurepärast võimalus olla helde rahajagaja praegu kuidagi kõrvale heitma," ütles Paris ja lisas, et üheks hoiatavaks näiteks on Portugal, kus Euroopa rahadega väga kergekäeliselt ümber käidi.

Riiki tuleb reformida

Kaldoja sõnul on riigireform igati tervitatav ja vajalik.

"On loomulik, et riiki reformitakse, et vaadatakse, kus on liiga palju ja kus on liiga vähe, aga lihtsalt seda ei saa teha nagu kirvega," ütles Kaldoja.

Paris arvas, et ametnikke on Eestis optimaalselt, kuid riik peaks praegu näitama välja rohkem solidaarsust, sest just erasektor on pidanud kandma rohkem kriisikoormat.

"Kriisi tuleks laiemalt ära kasutada, et viia riigi töökohti Tallinnast kaugemale, eriti praeguses olukorras, kus me nägime, et kaugtöö on paljuski võimalik," sõnas Paris.

Ojakivi ütles, et tuleks mõelda, kas riiki on vaja tuua inimesele lähemale või on vaja mõnda teist lähenemist.

"Avaliku sektori kulu, see on erasektori tulu /---/, keskne vaidlus ei ole, kas on palju, kas on vähe, vaid see kõik algab küsmisest, millist riiki me tahame," sõnas Ojakivi

Tervisehoiukriis on tekitanud käärid

Ojakivi tõi välja, et praegu peab Valgas haigestunud inimene testima sõitma hoopis Tartusse.

"Kui ta istuks bussi või rongi ja asuks teele Tartu poole, see on ju ohtlik," ütles Kaldoja.

Paris lisas, et siin pole vaja isegi arutada, vaid tekkinud olukord on täiesti absurdne.

Testimisvõimekus on viidud ka Tallinna sadamasse ja lennujaama, millega on juba positiivseid testitulemusi saadud ning Kaldoja sõnul on ka Euroopa Komisjoni soovitus pigem testida piiril, kui suunata inimesed karantiini.

Lisaks arvasid saatekülalised, et tuleks rohkem vaadata Läti poole ja aru saada, miks neil on olukord parem kui Eestis.

Toimetaja: Grete-Liina Roosve

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: