"Välisilm": Vahemere gaasitüli muutub järjest pingelisemaks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: SCANPIX/AP

Vahemerel kogub pingeid konflikt Türgi, Kreeka ja Küprose vahel, mille tüliõunaks on samuti gaas. Nädalaid kestnud konflikt NATO liitlaste vahel algas 10. augustil, kui Türgi saatis uurimislaeva tutvuma võimalike merealuste gaasivarudega Vahemere idaosas.

Probleem on selles, et Kreeka ja Küpros peavad seda lähtuvalt ÜRO mereõiguse konventsioonist oma majandusvööndiks

Türgi tõlgendab rahvusvahelist õigust omamoodi ja väidab, et ajalooline Türgi mandrilava jookseb Kreeka ja Küprose külje alt, nii et uurimislaev ja seda eskortivad sõjalaevad tegutsevad täielikult Türgi majandusvööndis.

Jõulise ütlemisega Türgi president Erdogan teatas nädalavahetusel, et Türgil on poliitiline, majanduslik ja sõjaline jõud, millega rebida puruks ebamoraalsed tõendid, mille alusel Kreeka ja Küpros gaasivarusid endale kuuluvaks peavad.

Lisaks Türgi ja Kreeka sõjalaevadele on piirkonnas ka Prantsuse mereväe alused. President Macroni sõnul on Vahemerel kuhjuvad pinged järgmise Euroopa ülemkogu peateemaks.

Türgi ja Kreeka vahel ootamatu kokkupõrke vältimiseks alustatakse läbirääkimisi, ütles NATO peasekretär Jens Stoltenberg.

Kogu draamaga on seotud maailma pikim plaanitav gaasitoru, mis tooks Iisraeli ja Küprose avamere reservidest Kreekasse umbes 9–12 miljardit kuupmeetri gaasi aastas. Sealt edasi liiguks gaas Itaaliasse ja mujale Kagu-Euroopasse. Gaasitoru peaks maksma minema umbes kuus miljardit eurot ja suurendama olulisel määral Küprose, Kreeka ja Iisraeli rolli Euroopa energia tarneahelas.

Toimetaja: Marko Tooming

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: