Ratas: erakorraline pensionitõus peaks katma vähemalt inflatsiooni ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Jüri Ratas.
Jüri Ratas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas ütles ERR-ile, et soovib pensionitõusuga edasi liikuda ka 2021. aastal ning et vaatamata keerulisele majandusolukorrale peaks pensionitõus katma vähemalt inflatsiooni.

"Minu soov ja eesmärk on pensionitõusuga edasi liikuda ka 2021. aastal, kuigi COVID-19 olukord on muutnud riigi rahalise olukorra varasemast märksa keerulisemaks," ütles peaminister ja Keskerakonna esimees Jüri Ratas ERR-ile.

"Prognoosi järgi on inflatsioon järgmisel aastal 1,4 protsenti ja igal juhul lööb see kõige väiksema sissetulekuga inimesi, sealhulgas pensionäre. On arutelukoht, et näha ette vähemalt inflatsiooni osas positsiooni parandamine," sõnas Ratas.

Ta lisas, et Keskerakonna poliitikas on alati olnud olulisel kohal eakate heaolu tõstmine ja sotsiaalvaldkonna teemad laiemalt.

"Tänavu aprillikuus jõustus erakorraline pensionitõus, mille abil kasvas keskmine vanaduspension kokku 45 euro võrra. See oli viimase tosina aasta suurim pensionitõus, seejuures otsustati ka eelmised erakorralised pensionitõusud just meie valitsuses oleku ajal."

Samas lisas peaminister, et riigieelarve kõnelused alles eelmisel nädalal algasid ning pensionitõusu võimalused selguvad läbirääkimiste käigus.

Rääkides lisaeelarvest ütles Ratas, et need meetmed, mida kevadel sai rakendatud esimese lisaeelarve ja muude meetmetega, suutsid majanduslangust pehmendada.

"Kui algselt räägiti, et majanduslangus tuleb kaheksa kuni kümme protsenti, siis nüüd on see number 5,5."

Samas ei tohi Ratase sõnul unustada, et koroonaviiruse oht ja teadmatus pole kuhugi kadunud ning et mitmed protsessid avalduvad majanduses ajalise viitega.

Vastates opositsiooni kriitikale liiga suure laenukoormuse osas, ütles Ratas, et alati tuleks välja ütelda ka lause teine pool.

Ehk et kui maksutulud ei laeku selliselt, nagu prognoositi näiteks 2019. aastal riigieelarvet tehes, siis on kaks võimalust. Kui me soovime samal tasemel hoida ülal siseturvalisust, haridust ja tervishoidu, siis on üks võimalus seda täna katta laenu abil. Kui laenu ei soovita võtta ja öeldakse et laenukoormuse madal protsent on olulisem kui need tegevused, siis tuleb kärpida. Seda teed me hetkel läinud ei ole ja see on tõesti täiesti teine tee kui ca 12 aastat tagasi."

Ratas sõnas, et peab oluliseks, et 2024. aastal, mil praegune riigieelarve strateegia lõpeb, näeksime tendentsi eelarvetasakaalu positsiooni parandamise osas.

Toimetaja: Urmet Kook

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: