Õiguskantsler: Euroopa plastimaksu peaks arutama riigikogu ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Õiguskantsler Ülle Madise.
Õiguskantsler Ülle Madise. Autor/allikas: Anna Aurelia Minev/ERR

Õiguskantsler Ülle Madise analüüsis Euroopa Parlamendi liikme Jaak Madisoni taotlusel taastefondiga seonduvaid küsimusi. Nimelt kahtlustas EKRE poliitik, et Euroopa Liidu ülese plastimaksu kehtestamine ja 750 miljardi euro suuruse ühislaenu võtmine Euroopa taastefondi loomiseks võivad olla vastuolus Eesti põhiseadusega. Õiguskantsleri hinnangul peaks plastimaksu arutama riigikogu.

Mis puudutab 750 miljardi euro suuruse laenud võtmist, siis leidis õiguskantsler, et kuivõrd seda on riigikogus arutatud ja sellest tulenevad võimalikud riigieelarvelised kohustused ei ole kuigi suured, siis sellega Eesti põhiseaduse vaatest probleeme ei ole. Samuti märkis Madise, et lähtuvalt riigikantselei tellitud analüüsist, ei ole taastusrahastu ka vastuolus Euroopa Liidu aluslepingutega.

Samas leidis Madise, et niinimetatud Euroopa Liidu ülest plastimaksu peaks Eesti riigikogu siiski arutama ja see ei saaks ilma aruteluta kehtima hakata. Nimelt analüüsinud plaanitavat muudatust, leidis õiguskantsler, et tegemist ei ole Eesti seaduste võtmes niivõrd maksuga, kui Euroopa Liidu omavahendite uue sissemakse komponendiga.

See põhimõtteliselt tähendaks, et kõik Euroopa Liidu liikmesriigid hakkaksid muudatuse kehtima hakkamisel tasuma Euroopa Liidu eelarvesse varasemale lisaks 80 senti iga taaskasutamata plasti kilogrammi kohta. Eestile seejuures rakenduks veel erisoodustus. Eesti võiks tulevikus niinimetatud plasti maksuna tasuda EL-i eelarvesse umbes kaheksa miljonit eurot aastas.

Õiguskantsler toob välja, et lähtuvalt põhiseadusest peab riigikogu kujundama oma seisukoha nende otsuste suhtes, mis võivad tuua riigile kaasa pikaajalisi rahalisi kohustusi. Seega märgib õiguskantsler, et riigikogu peaks teemat arutama. Riigikogu kodu- ja töökorra seadus seda ka võimaldab.

Jaak Madison saatis juuli lõpus õiguskantslerile taotluse, kas ta selgitaks välja, kas Euroopa Liidu ülese plastimaksu kehtestamine ja 750 miljardi euro suuruse ühislaenu võtmine Euroopa taastefondi loomiseks võivad olla vastuolus Eesti põhiseadusega. Peale õiguskantsleri otsusega tutvumist lubas ta otsustada, mida ta edasi ette võtab.

Toimetaja: Huko Aaspõllu

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: