Madise ütles, et praegu on oluline, et inimesed käituksid mõistlikult, kuulaks teadlasi ja ei nõuaks valitsuselt ebaloogilisi ja rangeid meetmeid.

"Üldiselt on hirm ja kergemeelsus viletsad abimehed," ütles Madise, kuid rõhutas, et on arusaadav, et inimesed kardavad, kuid tuleks vältida emotsioonipõhist käitumist.

Lisaks tegi õiguskantsler ettepaneku ka teadlastele rääkida asjadest nii nagu need on.

Näiteks tuleks Madise hinnangul rääkida täpsemalt kirurgiliste kaitsemaskide funktsioonidest. "Oluline on ikkagi see, kuidas see materjal tomib /---/, teadlased ütlevad üksmeelselt, et mask ei pea nakatunud inimese köha kinni," ütles Madise.

Lisaks ütles õiguskantsler, et valitsust ei tohiks piirangute kehtestamise eest süüdistada, kuid tuleks tähele panna, et kõigega ei maksa ka kaasa minna.

"Tuleb vaadata, miks ohtlik otsus, mõne vabaduse säilitamine, pikas perspektiivis ostutub mõistlikuks," sõnas Madise.

Samas tuleks ka koroonanumbritesse suhtuda Madise hinnangul teatud ettevaatlikkusega.

Õiguskantsler tõi näite, et kui mõnes väikeriigis on nakkusnäit läinud hüppeliselt kõrgeks, võib see tegelikult tähendada seda, et tegemist on mõne suure paikse koldega ning mujal riigis nakatusjuhtumeid pole.

Eesti pole riik, kus maskikandmine võiks kohustuslik olla

Madise tõi välja, et Saksamaal on suur vastumeelsus maskikohustuse osas.

Paljud inimesed kutsuvad maski Madise sõnul koguni suukorviks ning selle suhtes võetakse pidevalt sõna.

Samas pole tõendatud, et maskikandmine viiruse leviku piiramist tagaks, ütles Madise.

"Meie siin Eestis võiksime säilitada oaasi, kus valitseb mõistlikkus ja hea meeleolu. Meie ei pea olema nagu teised, meil on oma riik siin selleks, et meie elaksime siin, nagu on mõistlik," sõnas õiguskantsler

"Osa inimesi ei saa maske üldse kanda, et näiteks astmaatikud ja teatud südameprobleemidega inimesed, kellel on niigi raske hapnikku kätte saada. /---/ see on väga kahjulik kuulmislangusega inimestele, kes peavad nägema teiste suud," selgitas Madise.

Sõnavabadus peaks säilima

Madise tõi Alari Kivisaare juhtumi valguses välja, et nalja võib ikka teha, kuid kellegi au ja hea nime ei tohi teadlikult teotada. Madise sõnul on erinevus nalja ja naeruvääristamise vahel.

Õiguskantsler arvas, et solvumise latti ei tohiks seada nii kõrgele, et varsti istuvad saatejuhid stuudios ja neil on ees nn lubatud fraaside leksikon. Ta lisas, et Eestis on viimane aeg endale meelde tuletada, et oluline on jääda mõistlikuks ning sõnavabadus peab ilmtingimata säilima.

"Ärme võta üle seda kultuuri või tava, et kümne aasta pärast hakkad kedagi süüdistama mõnes naljas või teos," tegi Madise ettepaneku vältida ülemäärast poliitkorrektsust.

Üldhariduskoolid pole kohad ideoloogia levitamiseks

Madise sõnul on õiguskantslerile tulnud kaebusi lapsevanematelt, kellele ei sobi, et usundiõpe tunnid koolis toimuvad. Madise sõnul ei ole aga lapsevanematel õigust mingi aine keelamist nõuda.

"Kool peaks looma noortele teaduspõhise, objektiivse, nende ja nende vanemate maailmavaateid austava pildi," ütles Madise ja lisas, et keelatud on näiteks mingi kindla peremudeli ainuõigeks pidamise pealesurumine.