"Kooli tohib sulgeda terviseamet epideemia tõrjeks või kooli pidaja, ehk linn, vald või erakooli omanik, kooskõlastades selle terviseametiga. Kui kooli sulgeb terviseamet, saab kooli sulgemise otsuse vaidlustada halduskohtus eelkõige kooli pidaja," kommenteeris Madise ERR-ile.

"Kui kooli sulgeb selle pidaja, sõltub vaidlustamisvõimalus eeskätt sellest, kas laps on jäetud õppest kõrvale. Kui õpe on korraldatud nt distantsõppel, siis ei pruugi otsuse vaidlustamiseks lapsel alust olla," märkis Madise.

Õiguskantsleri andmetel pole Tallinna linn teinud otsust koole sulgeda ning linn koolipidajana on andnud koolidele juhiseid, kuidas korraldada õpet, et õpilased oleksid koolis hajutatult ja seega väheneks viiruse levimise oht.

Distantsõppe rakendamine on õppekorralduslik küsimus

"Koolid peaksid gümnaasiumi- ja põhikooli III astmes, ehk alates 8. klassist hakkama hajutama õppetööd vastavalt kooli kriisiplaanile. Seadus võimaldab muuhulgas e-õpet ja selle võimaluse kasutamine on osa õppekorraldusest, mida koolid võivad rakendada. Võimalust korraldada õpet distantsilt, on kasutanud koolid vastavalt seadusele ka enne nn koroonakriisi. Distantsõppe rakendamine on õppekorralduslik küsimus, mida üldjuhul halduskohtus vaidlustada ei saa," selgitas Madise.

Ta rääkis, et vaidlustamine on võimalik siis, kui õpe on korraldatud nii, et lapsele pole haridus enam kättesaadav.

Hariduse kvaliteedi küsimustega tuleks pöörduda kooli või ministeeriumi poole

"Kuna põhiseaduse järgi on hariduse andmine riigi järelevalve all, siis käesolevas olukorras tundub asjakohane pöörduda küsimuste korral haridus- ja teadusministeeriumi poole, kes teeb koolide üle järelevalvet," sõnas Madise.

"Seega, kui jutt on sellest, kas kool korraldab õpet kooskõlas seadusega, on see eelkõige järelevalve küsimus. Seetõttu tuleks juhul, kui õpilasel s.t vanemal tekib kahtlus, et hariduse andmine kannatab õppekorralduse tõttu, pöörduda järelevalveorgani, ehk kooli pidaja või haridus- ja teadusministeeriumi poole, kes hindab kooli tegevust. Õppekorralduse kohtus vaidlustamine ei ole põhimõtteliselt välistatud, aga kaebuse edukus sõltub paljuski asjaoludest," märkis Madise.

Kaaluka põhjuseta ei tohi lapsi koolist ega huviharidusest eemale jätta

Õiguskantsleri sõnul on aga lastel on õigus heale haridusele, muuhulgas koolis käimisele ja soojale koolitoidule ning kaaluka, teadusliku alusega põhjuseta ei tohi lapsi koolist ega huviharidusest eemale jätta.

"Hirmud on mõistetavad ja ettevaatus kohane, siiski tuleb usaldada teadlasi ja Terviseameti eksperte," sõnas Madise.

"Emotsioonipõhised otsused on lastele, vanematele ja kooliperele lõppastmes kahjulikud," lisas ta.

Ülle Madise ütles, et mõistab survet koolidele, omavalitsusjuhtidele ja ministrile teha ruttu midagi, et viirus kaoks ja keegi haigeks ei jääks. "Seesugune soov on inimlik, ent paraku täidetamatu," sõnas ta.

Madise sõnul peavad otsused olema realistlikud ja tulevikku vaatavad. Ta soovitas uuesti üle lugeda Teadusnõukoja seisukohad ja professor Irja Lutsari selgitused. "Koolitöö jätkamine koolimajas ei ole olnud teistes riikides ühiskonnas haigestumuse tõusu põhjuseks. Põhjuslike seoste täpne väljaselgitamine pole alati lihtne, asjad ei pruugi olla nii, nagu esmapilgul näivad," ütles Madise.

Õiguskantsler soovis veel lisada, et Eesti väärtusruumi ei kuulu ka teadusliku aluseta maskikohustus, ehk näo katmine.