Kaija Teemägi: tööturg pole malelaud, kus üks võidab ja teine kaotab ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Kaija Teemägi
Kaija Teemägi Autor/allikas: Elisa

Eesti tööturul ei ole võim koondunud ei tööandja ega töötaja kätte. On win-win olukord, kus saab võita nii ettevõte kui ka töötegija. Sügisele vastu minnes saavutavad edumaa need, kes on kevadest õppinud ja valmis kohanema, kirjutab Kaija Teemägi.

Tööturu praeguseid näitajaid analüüsides võib öelda, et kevadel kardetud kõige mustemad stsenaariumid ei ole prognoositud kujul teoks saanud. Kindlasti on siin kaasa aidanud kriisieelne hea seis – ülikõrge hõive, väga madal töötuse tase ja kiire palgakasv.

Abi oli ka eriolukorraaegsetest riigi toetustest. Töötuse määr kasvas teises kvartalis 7,1 protsendini, kuid selle tõusutempo on pidurdunud. Tegelikult ei näidanud kevad massilisi kergekäelisi koondamisi. Pigem vaatasid ettevõtted üle, kuidas ja millised töösuhted saab vajadusel paindlikumalt ära lõpetada. Enne palgatööliste arvu kärpimist vaadati kriitiliselt üle võlaõiguslepingulised töövormid.

Kevadkuude ebakindlus asendus suvel optimistlikuma noodiga. CVKeskus.ee augusti statistika näitas, et juulis avaldati kriisiajaga võrreldes 83 protsenti rohkem tööpakkumisi. Jõulisi kasvumärke näitas näiteks tööpakkumiste arv toitlustuses (238%) ja turunduses (196%).

Vajasime puhkust ja hingetõmbeaega

Suvi on olnud hingetõmbepaus nii tööandjatele kui ka töötajatele. Ja tõele au andes – seda on olnud vaja, kuna olukord on väljakutseid pakkunud kõigile. Paljudel on seljataga intensiivne kaugtööperiood, teistel lisaks ka laste kooliruumidest kodudesse kolinud õpingute toetamine. Kahtlemata vajavad vaim ja füüsis puhkust.

Sellele vaatamata loodan, et tööandjad on jõudnud viimastel kuudel möödunud kriisiaega analüüsida, tormilisel ajal põlve otsas tehtud lahendused töökindlamaks viimistleda ja üle vaadata oma (muutunud) tööjõuvajadused.

Töötuse ja tööhõive osakaalust saab ilmselt selgema pildi lähikuudel, sest praegu annab sellesse oma panuse veel toetuste mõju. Ilmselt on liikunud või liikumas palgatööle osa neist, kes varem võlaõiguslepingute alusel töötasid või oma väikefirmat pidasid.

Samuti on hulk tööta jäänud inimestest võtnud vastavalt rahalistele võimalustele suveks tempo maha ja tõenäoliselt aktiveeruvad nad tööturul alles sügise hakul.

Samal ajal annab septembrist paindlikumaks muutunud tööturuteenuste ja -toetuste seadus ilmselt nii mõnelegi ajapikendust ja palgatööle minek lükkub veelgi edasi. Teisalt aitavad töötutele lubatud tööampsud tööandjatel ajutiste lisatöökäte näol kiiretel aegadel hõlpsamalt hakkama saada.

Võimu liikumist kaalukausil ei paista

Viimasel ajal on palju räägitud, et uues olukorras on võimu haaranud tööandjad – kuivõrd vahepeal oli kaalukauss tugevalt kaldu töötajate kasuks. Väidan, et praegune seis soosib mõlemat osapoolt. Tekkinud on kõik-võidavad-olukord. Me ei mängi tööturul malet, kus üks võidutseb ja teine kaotab – töösuhe on alati kahepoolne.

Pigem peegeldavad praegused trendid klassikalist majanduskõverat ja nõudluse-pakkumise tasakaalu. Lähikuudel saavad kindlasti eelise õige suhtumise ja kogemusega töötajad, kes ei ole kinni oma senises töö- ja ametiprofiilis. Häid töötajaid otsiti juba varem tikutulega ning see trend jätkub.

Küll toob sügis veelgi enam pilti paindlikkuse märksõna. Kriis näitas nende haavatavust, kes polnud kaugtööga sina peal või ei suutnud kiirkorras tööprotsesse ümber mängida. On võtmeküsimus, kuidas olla tulevikus valmis selleks, et homme võib olla kaks korda rohkem tööd kui täna või vastupidi.

Kuidas tagada piisavalt töökäsi, aga ka neile vajalikus mahus tööd ning kuidas koormuse langedes muuta protsesse nii, et ametikohad säiliksid ja ettevõtte tulemused ei kannataks? Kindlasti suureneb ümberõppe ja töö käigus õppimise osatähtsus.

Hetk vaadata peeglisse

Sügis on soodne aeg, et ka tööotsijad endaga tõtt vaataksid. Kas keskenduda uut tööd otsides kindlatele kriteeriumitele ja jääda ootama sobivat võimalust? Või olla paindlikum, õppida ümber, omandada uusi teadmisi?

Kevad näitas, et sektorite vahel liikumine on igati võimalik – hetkega tekkis suur nõudlus kulleriameti pidajate järele, filharmooniaorkestri muusik võis leiba teenida talus jne. Miks mitte ka kaaluda hüpet teise sektorisse pikemaks ajaks, mitte vaid tööampsuna. Uus valdkond võib aidata avada uusi uksi ja näha enda ümber toimuvat teise pilguga.

Kindlasti toob sügis tööturule värve juurde. Kuid mis toonidesse see kokkuvõttes värvub, sõltub meist kõigist. Kas oleme kevadest õppinud ja oleme suutelised kohanema?

Praegusel tööturul on kahtlemata edueelis nutikatel ja õige suhtumisega tööandjatel ja töötajatel. Neil, kes on paindlikud ning valmis kohanema – suudavad oma mugavustsoonist välja astuda, tööprotsesse muuta ja asju teistmoodi teha.

Toimetaja: Kaupo Meiel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: