"Välisilm" uuris Serbia ja Venemaa üha keerulisemaid suhteid ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: EPA/SCANPIX

Euroopa Liidu survel on jõudu küll. Brüsseli mõjutusel loobus Serbia osa võtmast sõjalistest ühisõppustest Venemaa ja Valgevenega, mis algavad teisipäeval ja lõppevad 25. septembril ning kannavad nimetust Slavjanskoje Bratstvo 2020 ehk siis tõlkes Slaavi Vendlus 2020. "Välisilm" uuris, kui suur löök see Valgevenele ja Venemaale on.

Eelmisel aastal võeti Serbias vastu Valgevene sõjaväelasi, kes osalesid koos Serbia ja Venemaa kolleegidega õppustel "Slaavi vendlus 2019" pidulikult. Praegu toimuvad samad õppused Valgevenes, Bresti oblastis, kuid Serbia loobus viimasel hetkel osalemisest.

Carnegie.ru asepeatoimetaja Maksim Samorukov ütles, et see on eeskätt seotud sellega, et õppused toimuvad Valgevenes. "Praegu tuleks sinna minna kriisi ajal, mil seal pekstakse inimesi. Ja loomulikult ei sobi riigil, mis pole päris Euroopa riik, kuid soovib selleks saada, sinna minna ja oma osalemisega õppustes legitimeerida Valgevene režiimi," ütles Samorukov.

Et saada Euroopa täisväärtuslikuks osaks ei piisa Serbial sellest, et ta jätab oma sõdurid Valgevenesse saatmata. Tuleb ka lahendada probleemid oma naabrite, eeskätt Kosovoga. Venemaale oli sealjuures kõige kõvemaks kõrvakiiluks hoopiski fakt, et Serbia president Aleksandr Vucic käis Washingtonis, kus Serbia ja Kosovo liidrid majanduskokkulepele alla kirjutasid. USA presidendile Donald Trumpile andis see kõik omakorda võimaluse näidata ennast suure diplomaadina.

"See on tõesti ajalooline päev. See on väga tähtis päev. Mul on rõõm teatada sellest ajaloolistest kokkulepest. Serbia ja Kosovo võtsid vastu kohustuse normaliseerida majandussuhted," ütles Donald Trump kokkuleppe allkirjastamisel.

Peale majanduslike kohustuste on dokumendis ka poliitilised kohustused. Serbia kohustus peatama üheks aastaks oma kampaania Kosovo tunnustamise vastu üle maailma, Kosovo kohustus sama aasta jooksul mitte pürgima rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks.

Serbia president Aleksandar Vucic küll tunnistas, et kõik probleemid ei saanud lahendatud, aga astutus sai hiiglaslik samm edasi.

Esimene reaktsioon Moskvast Washingtoni kokkulepele tuli Venemaa välisministeeriumi ametlikult esindajalt Maria Zahharovalt. Ta postitas Facebook-i kollaaži ühest president Vucici pildist Valges Majas ja filmi "Ürgne instinkt" kaadrist. Zahharova kirjutas: "Kui teid kutsutakse Valgesse majja, aga toolile pannakse teid istuma justnagu oleksite te ülekuulamisel, siis istuge nii, nagu pildil number kaks."

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse teadur Kalev Stoicescu sõnul häiris Moskvat kõige rohkem just see, et president Trump sai tulla välja sellega, et on mingigi kokkulepe saavutatud Belgradi ja Priština vahel.

"Olgugi, et Serbia ei tunnusta Kosovot iseseisva riigina, aga vähemalt majanduslikus plaanis on mingisugused edasiminekud toimunud ja mingid kokkulepped. Nii et sellega tõestati, et Läänega võib suhelda ja Lääne abil võib kokkulepeid saavutada. Aga Moskva ei ole ju suutnud, pigem ei ole tahtnud seda teha. Ja sellepärast see ongi kõik Kremlile vastu karva," rääkis Stoicescu. 

Postitus facebookis tekitas skandaali Moskva ja Belgradi vahel. Vucic nimetas Zahharova nalja "primitiivseks". Vabandust oma liitlase eest pidid paluma mitte ainult Zahharova, vaid ka tema ülemus, Vene välisminister Sergei Lavrov ja president Vladimir Putin ise. Seda kinnitas tema pressiesindaja Dmitri Peskov. Kui sama kohatut nalja lubaks endale keegi Lääne diplomaat, oleks see tema karjääri lõpp. Aga Venemaal see nii ei ole.

"Antud juhul ma ei arva, et Maria Zahharovat võib midagi ähvardada. See nali langeb ju kokku Vene juhtkonna nägemusega antud olukorrast. Miks teda vallandama peaks, kui ta ütles välja selle, mida vene juhtkond niigi ise arvab?" analüüsis Maksim Samorukov. 

Vene juhtkonnast võib aru saada, kui lugeda tähelepanelikult Washingtoni kokkulepe majanduslikku osa.

"Vaatamata Serbia katsetele viia läbi mitmesuunalist välispoliitikat, kirjutati alla kahele punktile, mis näitavad Serbia suhtumist nii Venemaasse kui ka Hiinasse. Esiteks kavatsetakse oma energiatarnijaid mitmekesistada, mis tähendab sõltuvuse vähendamist Venemaast. Teiseks ei osteta 5G seadmed kahtlastelt tarnijatelt, see tähendab Hiinalt. Nii et kahes peamises küsimuses, mis huvitasid USA-d selles regioonis, andis ta selgelt mõista, et on USA poolel," lisas Samorukov. 

Sellele vaatamata astub Moskva tubli liitlasena pidevalt välja Serbia territoriaalse terviklikkuse eest, toetudes ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsioonile, mis võeti vastu enam kui 20 aastat tagasi. Vaevalt saab aga nii leida Belgradi ja Priština konflikti lahendust, isegi kui Serbia tunnustaks Kosovo iseseisvust.

"Venemaa ei toeta igasugust lahendust. Ta ütleb, et toetab lahendust, mille aluseks on ÜRO Julgeolekunõukogu 1244. resolutsioon. Aga 1244. resolutsioonis ei ole mitte midagi Kosovo iseseisvuse kohta. Või äärmisel juhul toetab ta sellist Serbia poolt pakutud lahendust, mis leiab heakskiidu ÜRO Julgeolekunõukogus, kus Venemaa vetoõigusega istub," märkis Samorukov.

Kalev Stoicescu sõnul ei ole Venemaa huvitatud nende konfliktide lahendamisest nii nagu ei ole ta huvitatud Transnistria, Abhaasia, Põhja-Ossetia, Mägi-Karabahhi või Donbassi konfliktide lahendamisest. "Siis ta kaotaks automaatselt oma poliitilist mõjuvõimu nendes riikides. Nii et loomulikult ta pakub Serbiale sõbrahinnaga ehk siis odavamalt gaasi, naftat, relvi, aga see ei ole piisav, et ühte riiki lõa otsas hoida," rääkis Stoicescu.

Hoolimata sellest, et Venemaa ja Serbia peavad ennast vennasrahvasteks, probleeme see kahe riigi vahelistes suhetes ei lahenda.

"Ajalooliselt on nii läinud, et Venemaa peab olema oma retoorikas Serbia suur sõber. Serbia ühiskond harjus sellega viimase 30 aasta jooksul. Reaalsuses aga ei ole Venemaa, esiteks, valmis olema Serbia suur sõber ja teiseks, ei ole tal Serbiale midagi erilist pakkuda, eriti võrreldes pakkumisega, mida teeb Serbiale näiteks Euroopa Liit," lausus Maksim Samorukov.

Just Brüssellis, kaks päeva pärast Washingtoni kohtumist, said eelmisel esmaspäeval taas kokku Serbia ja Kosovo liidrid, et jätkata läbirääkimisi suhete normaliseerimiseks. Donald Trumpi asemele tuli vahendajana Euroopa välispoliitika juht Josep Borell.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: