29. augustil Itaaliast naasnud perekond seisis kooliaasta algul silmitsi olukorraga, kus Ülenurme kool saatis pere kaks tervet last kodusesse karantiini, viidates Itaaliale kui kõrge nakatumisohuga riigile. Kool jättis tähelepanuta asjaolu, et välisministeerium lisas Itaalia "punasesse" nimekirja alles alates 31. augustist.

Pereema räägib, et 29. augustil Tallinna lennujaama jõudes oli neil vastas politsei, kes kontrollis kõigi pereliikmete dokumente ning lubas nad seejärel riiki. Koroonatestile ega kahenädalasse eneseisolatsiooni neid ei suunatud.

Pere kaks last läksid 1. septembril kooli ja jõudsid veel 2. septembril tundides käia ning oma reisist klassikaaslastele rääkida, kui 3. septembril lapsed pärast esimest tundi koolist koju saadeti. Nimelt oli üks vanema lapse klassikaaslane kodus nende Itaalia-reisist rääkinud, mispeale võttis paanikas lapsevanem ühendust kooliga ja nõudis laste karantiini suunamist. Koolis tehti erakorraline koosolek, mille protokollis seisab otsus, et need lapsed peavad 12. septembrini karantiinis püsima.

Pereema kirjutas seepeale terviseametisse, haridusministeeriumisse, välisministeeriumisse ja teadusnõukoja juhile viroloogiaprofessor Irja Lutsarile, et küsida, kas koolil oli alust tema lapsi distantsõppele suunata, ehkki nad naasid Itaaliast ajal, mil riigi kahe nädala nakkusnäitaja oli 11,6 inimest 100 000 kohta.

Irja Lutsar kinnitas mures vanemale, et Itaalia sel ajal tõesti ohtlike riikide nimekirja ei kuulunud, mistõttu võiksid lapsed õppetööd koolis jätkata. Ka haridusministeerium võttis Ülenurme kooliga ühendust ja selgitas neile, et karantiiniotsusega on üle reageeritud olukorras, kus lastel haigustunnused puudusid. Samas tõdes ministeerium lapsevanemale, et koolidel on vaba voli otsustada, millistel tingimustel kedagi karantiini suunatakse.

Ministeeriumi sekkumisest perele otsest abi ei sündinud. Lapsevanem saatis arupäriva kirja ka kooli, ent sealt talle vastust ei tulnud. Selle asemel pöördus kool Kambja valla juristi poole, kes teatas lapsevanemale, et kuna 29. augustil oli Itaalia nakkusnäitaja 19,4, oli koolil õigus sellist otsust langetada.

Et noorema lapse klassijuhataja oli toetav ja laps oli terve, läks 1. klassi laps kooli tagasi 7. septembrist. 7. klassi õpilane aga veetis veel nädala tervena kodus, võttes osa trennidest ja käies väljas. Kooli reaktsioonist oli teismeline aga šokis.

Ka Tallinna Reaalkooli juures tegutsev Tallinna Kesklinna Põhikool tahtis kehtestada oma, üldistest juhistest karmimaid tingimusi. Lapsevanemate nõudmisel pandi hääletusele nii variant, kus kahenädalasse karantiini pidanuks jääma ükskõik millises riigis käinud laps, sõltumata riigi ohutasemest (teoreetiliselt siis ka Eestist tunduvalt väiksema nakatumistasemega Lätis) kui ka variant, et kui lapsevanem on käinud kõrge nakatumistasemega riigis, pidanuks eneseisolatsiooni jääma ka kõik see aeg Eestis viibinud laps.

"Sellel oli toetajaid. Arvan, et saame ikkagi teha natuke rangemaid nõudeid, kui me lapsevanematega selles kokku lepime ja nad on nõus," põhjendab kooli direktriss Jaana Roht, tõdedes, et piisavalt hääli need rangemad variandid siiski ei saanud. "Lõppkokkuvõttes jäi ainult see, et karantiini jäävad riskipiirkonnast tulnud lapsed."

Ministeerium: ametlikust juhendist rangemaid reegleid teha ei tohi

Haridusministeerium on siiski seisukohal, et terviseameti ette antud juhendist rangemaid reegleid koolil välja töötada pole lubatud.

"Isolatsiooninõuete puhul tuleb lähtuda üldistest soovitustest ja nõuetest ning terviseameti juhendist. Täiendavaid ja karmimaid reegleid eneseisolatsiooniks ei ole koolil alust kehtestada," ütleb haridusministeeriumi välishindamise osakonna juhataja Kristin Hollo.

Terviseameti juhend ütleb, et isolatsioonikohustust ei ole inimesel, kelle lähikondsete hulgas on neid, kes on viimase 14 päeva jooksul saabunud kõrge haigestumusega riigist või kes on kokku puutunud COVID-19 haigega lähikontaktis olnud inimesega.

"Seega sellist õigust koolil ei ole," kommenteerib Hollo Tallinna Kesklinna Põhikooli algset plaani, mis piisavalt toetust ei leidnud. 

"Õppekorraldust ei tohiks distantsõppele üle viia kergekäeliselt. Muidugi peavad jääma koju need õppijad, kel on olnud lähikontakt haigestunuga ning sellest tulenevalt võib ka mõni klass mõneks ajaks distantsõppele jääda. Igasugune õppetööst eemaldamine peab olema põhjendatud, kaalutud ja proportsionaalne, seda otsust ei saa teha kergekäeliselt," rõhutab Hollo. "Distantsõppe puhul on oluline, et oleks tagatud õpilaste juhendamine ja et reeglid oleks kõigile osapooltele selged."

Siiski on ministeeriumini jõudnud vaid üksikuid kaebusi.

"Nagu ka tavapäraselt, suhtleme me kaebuse laekudes eelkõige kooli ja pidajaga ja suuname leidma kompromisse, otsuseid ja tegevusi täiendavalt selgitama ja läbi rääkima. Hetkeseisuga ei ole olnud sellist kaebust, kus lahenduseni ei jõuta. Pigem on tegemist küsimustega, kuidas oleks mõistlik toimetada," ütleb Hollo.

Kui kooli tegevus ei ole kooskõlas õigusaktidega ja kooliga suhtlus ei anna tulemust, siis on võimalik sekkuda ka järelevalvega ning teha koolile või seda pidavale kohalikule omavalitsusele nõuete täitmiseks kohustuslikke ettekirjutusi.

Lapsevanemate küsimused on puudutanud õppekorraldust, näiteks millised on nõuded distantsõppeks. Valdav osa pöördumistest leiab aga lahenduse suhtluse ja selgitamise tulemusel.