Paljud töötajad püsivad eriolukorra algusest siiani kodukontoris ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Swedbank ja SEB
Swedbank ja SEB Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Kuigi koroonapandeemia tõttu välja kuulutatud eriolukord lõppes juba maikuus, võimaldavad või soovitavad paljud tööandjad inimestel siiani kodukontorit kasutada. Nii pole mõnes asutuses või ettevõttes kuni pooled töötajad juba pool aastat kontoris kohapeal käinud.

Swedbank ei ole töötajatele eriolukorrast sisse antud korraldust tööd võimalusel kodunt teha siiani tühistanud. Praeguse kava kohaselt teevad need, kel võimalik, tööd kodus aasta lõpuni. Tingimus on, et vähemalt pooled töötajad peavad olema kodukontoris.

"Kriisi ajal tegi kaugtööd ca 70 protsenti meie töötajatest. Täna oleme oma töö aasta lõpuni korraldanud nii, et kontoris võib kohal olla maksimaalselt 50 protsenti meeskonnast. Majja tulekuks on vajalik registreerimine, et tagada ettevaatusabinõuna piisav hajutatus. Samuti töötavad mitmed meie pangaesindused ka eriolukorra järgselt vaid eelbroneeritud kohtumiste alusel. Selliselt saame oma töötajate tööaega paremini planeerida ja ka kliendivoogu hajutada, et esindustesse tulles vältida kliendil pikka ootamist," selgitab Swedbanki meediajuht Karin Laurima ERR-ile.

Ta ütleb, et töötajate seas tehtud küsitluse järgi tunnevad inimesed end kaugtööd tehes motiveeritu ja produktiivsena.

"Kas me peaksime edaspidi kõik sajaprotsendiliselt viis päeva nädalas kontoris töötama, siis arvan, et tänane olukord on näidanud, et see ei ole tulevikus vajalik. Kaugtööst on välja kujunenud uus normaalsus paljude jaoks. Kriis näitas, et suure organisatsioonina saame ka kaugtööd tehes suurepäraselt hakkama, et tagada kõikide panga funktsioonide toimimine kvaliteetsel tasemel. Kaugtöö tõttu midagi seisma ei jäänud ja koostöö oli suurepärane," lisab Laurima.

Ta ütleb, et Swedbank on kaugtööd ja paindlikku tööaega propageerinud oma ettevõttes aktiivselt mitu viimast aastat, kuid kahtlemata muutis eriolukord kaugtöösse suhtumist ka neil, kes seda seni väga aktiivselt ei praktiseerinud.

"Kevadel ootamatult tekkinud olukorras kogesid paljud inimesed, et kaugtööd tehes ollakse produktiivsemad ja samuti on lisandunud aega isikliku elu tarbeks, mis seni kulus logistikale. Rohkem on kvaliteetaega pere ja õues liikumise jaoks, tasakaal töö ja isikliku elu vahel on paranenud. Kes seda enne ehk nii palju ei kasutanud, tahaksid ka edaspidi teha tööd vähemalt osaliselt distantsilt töötades," ütleb Laurima, mööndes, et on siiski ka teistsuguseid arvamusi.

"Kõigile töötajatele kaugtöö erinevatel põhjustel ei sobi. Kindlasti peab kõigile töötajatele jääma võimalus vähemalt osaliselt kontorist töötada ja seda on meil praegu võimalik ka pakkuda," lisab ta.

Ka SEB saatis eriolukorra alguses suure osa töötajaist koju, kes püsivad seal siiani.

SEB kommunikatsioonijuht Evelin Allas ütleb, et kodukontorisse suunati umbes kolmandik töötajaist ja sama palju on seal ka praegu.

"Need suunised, mis SEB töötas välja oma töötajatele kevadel, kehtivad üldiselt edasi ka sügisel ja vajadusel vaatame neid jooksvalt ka üle," ütleb Allas. "SEB-s on töökohti ja tööd, mida ei saa teha kodust ja on samuti kolleege, kes soovivad töötada kontoris. Nende kolleegide turvalisuse tagamiseks oleme kontoris nende töötajate arvelt, kes töötavad pigem kodukontoris, hajutanud kontoris olevaid töökohti."

Ka SEB oli kaugtööd ja paindlikku tööaega juba mitu aastat viljelnud, mistõttu polnud kevadine töö ümberkorraldamine kuigi keeruline.

"Siiski oli nii suures ulatuses - ligi 30 protsenti töötajatest - kaugtöö kogemus pangale uus. Kaugtöö massilisem kasutamine õigustas ennast, sest võimaldas vähendada nende töötajate haigestumisriski, kes peavad töö tegemiseks kontoris olema," lisab Allas.

Tallinna linnavalitsus ja linna allasutused kasutasid kaugtöö võimalust augusti lõpuni. Töötajad kasutasid võimalust laialdaselt.

"Augusti lõpuni kehtis kaugtöö tegemise võimalus neile teenistujatele, kelle töö iseloom seda võimaldas. Septembrist taastus tavapärane töörütm, kuid möödunud nädala ennetusmeetmete rakendamisega linnasüsteemis võimaldatakse juhtidel oma asutustes tööd ümber korraldada ning hajutada kontoris olevaid töötajaid. Otsuseid teevad juhid üksuste põhiselt, kuid me ei kogu selle kohta eraldi infot," kommenteerib Tallinna linnavalitsuse pressiesindaja Karel Kranich.

Tõlkes tähendab see, et kodukontor, kus sai soovi korral tööd teha augusti lõpuni, tuleb teisipidi juba tagasi, sest linn kasutab kollase stsenaariumi ennetamiseks tegelikult kollase stsenaariumi põhimõtteid ehk peab oluliseks töötajate hajutamist. Nii võib linna teenistuses olla töötajaid, kes polegi märtsist saati kodukontorist välja saanud või jõudsid kontoris tööl käia ehk vaid nädalakese.

Maaeluministeerium töötab hädaolukorra režiimis

Maaeluministeerium töötab siiani hädaolukorra režiimis, mis tähendab, et kontorisse tohivad tulla üksnes need, kelle jaoks see vältimatu on. Esialgu kehtib selline režiim 6. oktoobrini.

"Maaeluministeeriumis kehtib kevadel allkirjastatud ministri käskkiri, mis reguleerib ministeeriumi töökorralduse hädaolukorra ajal. Peamiselt tähendab see, et ministeeriumi ametnikud ja töötajad täidavad oma teenistus- ja tööülesandeid üldjuhul kaugtöö vormis, välja arvatud need, kes juhivad teiste tööd, nagu kantsler, asekantslerid, osakonnajuhatajad, ja lisaks töötajad, kes peavad oma tööülesannete tõttu olema pidevalt kättesaadavad," ütleb ministeeriumi avalike suhete nõunik Iiris Saluri. "Kevadel kehtestatud korda on pikendatud praeguse seisuga kuni 6. oktoobrini."

Saluri ütleb, et ministeeriumi koosolekud, kohtumised ja koolitused korraldatakse üldjuhul sidevahendite kaudu. Kui see pole võimalik, siis püütakse vahetu kohtumine teha võimalikult lühidalt, arvestades distantsi hoidmise vajaduse ja võimalusega. Maaeluministeeriumis järgitakse kõiki terviseameti soovitusi koroonaohu vältimise tagamiseks.

Möödunud nädalal oli ministeeriumis kohapeal tööl umbes kolmandik töötajaist, mida on rohkem kui suvekuudel.

"Septembri alguses oli rohkem koosolekuid, kus oli oluline vahetu kontakt ja suhtlus. Kui vaadata liikumisi osakonniti, siis on kaugtöö kasutamine olnud erinev, aga see tuleneb suuresti töö iseloomust," selgitab Saluri.

Ametid jätkavad kaugtöö juurutamist

Kui sotsiaalministeerium jätkas ka eriolukorra ajal kriisi korraldava asutusena kontoris tööl käimist, siis mitmed valdkondlikud allasutused kolisid töö suuremalt jaolt kodudesse.

Näiteks haigekassa suunas kõik oma töötajad, osakonnajuhtidest klienditeenindajateni, kodukontroritesse. Kontoris käis kohal vaid juhatuse esimees Rain Laane.

Haigekassa kommunikatsioonijuht Evelin Trink ütleb, et klienditeenindajatele loodi tehniline võimalus laviinina kasvanud infotelefoni kõnedele kodus vastata.

Praeguseks haigekassa töötajad enam massiliselt kodust ei tööta, kuid kes soovivad, võivad seda jätkata. Kaugtöö võimalust on organisatsioon alati soosinud ja pikalt praktiseerinud. Kuna haigekassal on palju osakondi ka väljaspool Tallinnat, tehakse koosolekud enamasti videokõnede teel. Muuhulgas töötab ka üks juhatuse liikmetest, Maivi Parv Tartus ja osaleb organisatsiooni töös valdavalt sealt.

Enim on haigekassal töötajaid siiski Tallinnas. Trink hindab kodukontorisse jäänud töötajate hulga veerandile personalist, kuid need inimesed vahetuvad. Toimepidevuse nimel jälgitakse, et osakonniti mingid inimesed omavahel igaks juhuks kokku ei puutuks ja ruumides istutakse hajutatult.

Muuhulgas koroonastatisika jaoks tehnilisi lahendusi välja töötanud tervise ja heaolu infosüsteemide (TEHIK) kõik töötajad suunati eriolukorra alates kodukontoritesse.

"Kevadel töötasid kõik TEHIK-u 140 inimest kodukontorites ja kohal käisid vaid mõned üksikud, kui selleks vajadus tekkis," ütleb TEHIK-u direktor Katrin Reinhold.

Praegune korraldus näeb ette, et üle 50 protsendi töötajatest kontoris kohal ei käiks.

"Võimalusel saab igaüks teha tööd kontorist eemal ning liituda erinevateks aruteludeks ja kohtumisteks veebi vahendusel. TEHIK-ul on kohene valmisolek saata oma inimesed kaugtööle, kui selleks peaks vajadus tekkima," ütleb Reinhold.

"Kriisiolukord kinnitas, et meil on võimekus ka kaugtööl olles luua riigi jaoks vajalikke ja hästi toimivaid IT-lahendusi, mis lihtsustavad arstide, kriisijuhtide ning ka kodanike elu. Näiteks lõime lahenduse, kus inimesed said võimaluse kodust lahkumata haiguslehti avada ning pikendasime saatekirju ja tervisetõendeid," toob Reinhold näiteks.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: