Õiguskantsler: rahvahääletuse ja kohalike valimiste korraldamine ühel päeval ei ole soovitatav
Vastates peapiiskop Urmas Viilma abielureferendumit puudutavale päringule leidis õiguskantsler Ülle Madise, et rahvahääletuse tulemus on riigiorganitele siduv, kuid teisalt ei ole soovitatav teha rahvahääletus kohalike valimistega samal päeval.
EELK peapiiskop Urmas Viilma saatis õiguskantslerile päringu, kus viitas arvamusfestivalil toimunud arutelule, milles osalesid lisaks õiguskantslerile ka president Kersti Kaljulaid ja riigikohtu halduskolleegiumi esimees Ivo Pilving. Viilma meenutas ka, et tegi 2017. aastal ettepaneku kaaluda põhiseaduse täiendamist sättega, mis sõnastab selgelt abielu ainult ühe mehe ja ühe naise vahel sõlmitud liiduna.
Eeltoodust tulenevalt esitas Viilma õiguskantslerile kolm küsimust, milles esimeses soovis teada, kas ja kuidas on võimalik rahvahääletusel kindlustada abielu mehe ja naise vahel sõlmitud liiduna, nagu see on sätestatud perekonnaseaduses, ilma põhiseadust muutmata?
Õiguskantsler vastas, et kui Eestis korraldataks rahvahääletus näiteks küsimuses "Kas abielu peab jääma mehe ja naise liiduks?", siis rahvahääletusel toetuse saanud seisukoht on siduv.
"Kui rahvahääletusel osalenute enamus vastab "jah", ei ole uue rahvahääletuseta lubatud muuta perekonnaseaduse § 1 lõikes 1 sisalduvat abielu mõistet. Seesugune seadusemuudatus oleks põhiseaduse § 105 lõike 3 teise lause rikkumise tõttu põhiseadusevastane."
Kui rahvahääletusel osalenute enamus vastab küsimusele eitavalt, võib riigikogu perekonnaseaduses sisalduvat abielu definitsiooni soovi korral muuta.
Koalitsioonileppe sõnastus pole põhiseadusega kooskõlas?
Õiguskantsleri sõnul tohib rahvahääletuse korraldada põhiseaduse muutmise eelnõu üle või riigielu küsimuses nii, et küsimus on selge ja vastus saab olla riigiorganeile kohustuslik.
"Koalitsioonileppes pakutud sõnastus ei vasta rahva otsuse kohustuslikkuse nõudele. Kui eesmärk on muuta põhiseadust, tuleb hääletusele panna vastav muudatus ise põhiseaduse muutmise seaduse eelnõuna."
Peapiiskop küsis õiguskantslerilt ka, kas riigielu küsimuse rahvahääletuse saaks korraldada juba enne linna- ja vallavolikogude valimisi. "Kas rahvahääletuse võiks viia läbi ka lahus 2021. aasta kohalike omavalitsuste valimistest? Millal kõige varem võiks sellisel juhul rahvahääletust õiguslikust vaatenurgast läbi viia?" küsis Viilma.
Õiguskantsler vastas, et rahvahääletuse seaduse § 3 lõike 1 kohaselt saab riigielu küsimuse rahvahääletus toimuda kõige varem kolm kuud pärast riigikogu vastava otsuse jõustumist.
"Rahvahääletuse ja kohaliku omavalitsuse volikogu valimise eraldi päevadel korraldamise kasuks kõneleb muu hulgas märkimisväärselt erinev hääleõiguslike isikute ring."
Õiguskantsler tõi ka välja, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on õigus hääletada kõigil vähemalt 16-aastastel Eesti alalistel elanikel, sh teiste riikide kodanikel ja määratlemata kodakondsusega isikutel ning Euroopa Liidu teiste liikmesriikide kodanikel. Rahvahääletusel tohivad osaleda vaid vähemalt 18 aastased Eesti Vabariigi kodanikud.
"See tähendab, et kohalike valimiste ja rahvahääletuse korraldamine samal päeval toob kaasa valijate eristamise ja koos sellega eeldatavalt palju segadust. Eriti olukorras, kus avalik tähelepanu ja kampaania keskendub eelkõige üleriigilisele küsimusele."
Õiguskantsler toob ka välja, et seadus näeb ette, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimisi ja rahvahääletust korraldavad valimiskomisjonid moodustatakse erinevatel alustel. Sisuliselt tähendab see, et samal päeval toimuvad kahed eraldi valimised.
"Paratamatult kaasneb sellega topeltkoormus riigieelarvele ja valimiskomisjone moodustavatele riigi- ja kohaliku võimu asutustele. Sama küsimust on käsitlenud üksikasjalikumalt vabariigi valimiskomisjon," märkis õiguskantsler.
Toimetaja: Urmet Kook