Kohtunikud saavad lapse hooldusõiguse määramiseks selgema raamistiku
Justiitsministeerium koostab eelnõu, mis annab kohtunikele ette selgema raamistiku, mille alusel hooldusõigust määrata. Esialgu ei kooskõlastanud eelnõu rahvastikuminister Riina Solman, kuna see sisaldab võimalust, et kohtunik saab määrata hooldusõiguse kahele vanemale võrdselt.
Kui lapsevanemad ei jõua pärast lahkuminekut ise laste jagamises kokkuleppe, pöörduvad nad kohtusse. Seejärel otsustab kohtunik, milline suhtluskord võiks lapsele asjaolusid arvestades parim olla. Praegu ei ole aga kohtunikel selleks konkreetset raamistikku, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Meie tahakski need raamid seada sellistele otsustele, et kohtunikul oleksid seaduses sees kindlad kriteeriumid. Kohus peaks arvestama lapse vanust, lapse kohanenemisvõimet, lastevanemate võimekust omavahel konfliktivabalt koostööd teha. Ka seda, kui kaugel vanemad teineteisest elavad ja ka kooli ja lasteaia kaugust," selgitas justiitsministeeriumi eraõiguse osakonna nõunik Andra Olm.
Eelnõus räägitakse ka kahe kodu süsteemist, mis tähendab, et kohtunik võib lapse määrata võrdselt kahele vanemale. See punkt on aga põhjus, miks siseministeeriumi haldusalas töötav rahvastikuminister Riina Solman eelnõu esialgu ei kooskõlastanud.
"Kui juba pere pöördub kohtusse, siis nende vanemate vahel ei ole häid suhteid, siis seda pooleks jagamist ei ole paslik teha. Tuleb lähtuda sellest, kus on lapsel sissekirjutus, kus on tal paremad tingimused elada - kumma vanema juures - ja suhtluskord paika panna," rääkis Solman.
Ka praegu võib kohtunik määrata hooldusõiguse võrdselt mõlemale vanemale, kuid eelnõu täpsustaks seda.
"Siseministeeriumiga, tundub, et tekkis vaidlus selle üle, et saadi aru veidi valesti selle sätte eesmärgist. Eesmärk ei ole sätestada selline kord, et nüüd hakkavadki lapsed elama pool ajast ühe või teise vanema juures, vaid eesmärk oligi anda kohtule selged kriteeriumid, mida sellise elukorralduse määramisel arvestada," ütles Olm.
Läbirääkimiste tulemusel lisatakse eelnõuse kahe kodu süsteemi juurde sõna "erandkorras".
Lastekaitsespetsialist Kati Valma ütles, et lapse seisukohast on alati parim, kui vanemad jõuaksid kokkuleppele kohtuväliselt.
"Praktikas on kogemus selline, et kõige paremini toimivad ikkagi vanemate omavahelised kokkulepped. Kui lastekaitsetöötaja juures tehakse kokkulepe, siis sellest peetakse kinni ja see toimib. Ikkagi vanemad peavad ise selle nimel töötama ja pingutama," ütles Valma.
"Perelepitussüsteemiga - see on vabatahtlik vanemluslepitus. See ei tähenda seda, et pere kokku viiakse, vaid tülitsevaid osapooli kutsutakse lapse huvides ühe laua taha. Täna on juba perelepitusüsteem olemas, aga seda oleks vaja riiklikult toetada, sest see on tasuline," selgitas Solman.
Toimetaja: Merili Nael