Moskva teatel jätkub aga naftatransiit läbi Valgevene Euroopasse.

Valgevene riikliku naftafirma Belneftehim teatel langetati naftavedu Valgevene kahte rafineerimistehasesse pärast Vene tarnete lõppemist miinimumini.

Kahel naaberriigil on energiavaidlustega pikk ajalugu. Eelmine naftatarneleping aegus 31. detsembril. Valgevene president Aleksandr Lukašenko ja Vene president Vladimir Putin pidasid tähtaja eel kõnelusi, kuid ei jõudnud uuele kokkuleppele. 

Naftatarned on Valgevene jaoks üliolulised. Minsk ostab Venemaalt aastas umbes 24 miljonit tonni naftat, millest kuus miljonit on mõeldud Valgevenele ja ülejäänud ekspordiks.

Rahvusvaheline mure leppe puudumise pärast on peamiselt seotud võimaliku mõjuga Družba gaasitorule, mis kulgeb Lääne-Venemaalt läbi Valgevene ja Ukraina Euroopasse.

Družba on üks maailma suurimaid toornaftatorusid ning oluline taristuobjekt Saksamaa, Poola ja teiste riikide jaoks.

Putin ütles, et Venemaa ei ole valmis energiaeksporti "subsideerima" ilma Valgevene ja Venemaa majanduse lähema integreerimiseta.

Lukašenko pole integratsiooniga aga nõus kuni nafta- ja gaasivarustuse küsimus lahendatud pole.

Detsembri lõpus käskis Lukašenko valitsusel otsida Vene naftale alternatiive.

Valgevenes kardetakse, et läbirääkimised on Venemaa skeem Valgevene alla neelata. Hirmu on tõstnud Krimmi poolsaare annekteerimine ja Ida-Ukraina separatistide toetamine.

Enne kui suhted Ukrainaga täielikult lagunesid, kasutas Venemaa Kiievi survestamiseks samuti energiat, hoidmaks riiki oma majandusliku võimu all ja takistamaks suhete arendamist Euroopaga.

Spekuleeritakse ka, et Putin võib kaaluda ühinemist Valgevenega, et jääda siis pärast oma praeguse ametiaja lõppemist 2024. aastal uue liitriigi presidendiks.

Lukašenko on riikide liitmise ideed tõrjunud ja lubanud, et Valgevene ei saa kunagi Venemaa osaks.

Leedu raudtee ja Klaipeda sadam on valmis Valgevenele naftat tarnima

Kuivõrd Valgevene on Venemaaga naftaimpordi küsimuses tülli pööranud, pakkusid Leedu raudtee  (Lietuvos gelezinkeliai) ja Klaipeda sadam, et nad on valmis Valgevene naftatehastele naftat tarnima.

Valgevenele naftat pumpava ettevõtte Klaipedos Nafta juht Darius Šilenskis ütles, et terminal on valmis importima Valgevene tarvis naftat.

"Klient otsustab, meie osutame vaid teenust. Kas me oleme valmis? Jah, oleme valmis nii tehnoloogiliselt kui füüsiliselt, kuid otsust ei langeta meie," ütles Šilenskis BNS-ile.

Pärast seda, kui paigutati uued mahutid, investeeris Klaipedos Nafta terminali tegevuse paindlikumaks muutmiseks selle arendamisse kolme ja poole aastaga pea 45 miljonit eurot, et saaks võtta vastu ka toornaftat.

Klaipeda sadama turundusjuht Arturas Drungilas ütles, et sadamal on Valgevenesse nafta toimetamise kogemus täiesti olemas.  

"Meil on toornafta Valgevenesse transportimise kogemus olemas (...). Iraanist imporditi üks tankeritäis toornaftat, kuid Valgevenel on lai valik," ütles Drungilas BNS-ile.

Leedu raudtee ettevõtte LG Cargo juht Egidijus Lazauskas ütles samuti, et tema ettevõte on valmis naftat Valgevenesse vedama.

Valgevene impordib Venemaalt aastas umbes 18 miljonit tonni toornaftat. LG Cargo juht tunnistas, et tegelikult saaks läbi Leedu vedada kuni kolm miljonit tonni ja tuleks kaasata ka teisi Läänemere idakalda sadamaid.