Mart Luik koos Tallinna Tehnikaülikooli ekspertidega käis enne filmi avaldamist Oslos vaatamas vee all drooniga filmitud kaadreid.

"See sai põhjalikult ära kirjeldatud. Nüüd oli seal selline episood, kus mina andsin intervjuud Norra ajakirjanikele ja samal ajal näidati tehnilistele ekspertidele hästi lühikest klippi. Umbes 15-sekundilist klippi arvutist. Mis oli niiöelda must materjal. Ja seal nad esiteks nägid merepõhja ja mere põhjas on seal tegelikult selline kivine pinnas, mitte nõnda nagu filmitegijad tegelikult väitsid. Ja justkui nägid ka vigastust ESTLINE kirja osas," ütles Mart Luik.

Tema näidatud joonisele on märgitud lõhe kirja "ESTLINE" esimese E-tähe alumise osa ees. Sellest kirjutasid eksperdid ka raporti.

"Nüüd filmis, mis meil on linastunud ja infovoogu tekitanud, seal midagi sellest ei räägita. Me oleme palunud filmitegijatelt, et me näeksime kogu veealust materjali," rääkis Luik. "Nad ei ole sellele veel selgelt vastanud, aga me eeldame, et me saame kuidagi kokkuleppele."

Siiski märkis Luik, et Eesti ekspertide hinnangul on Estonia keres rohkem vigastusi kui sarjas toodud üks auk ja need on seotud aluse vajumisega.

"Seal on kõva pinnas või kivid ja need võivad olla koostoimes tegelikult ja kui laev vajub alla ning seal on terav nurk, siis ta servaga võib vigastada," ütles Luik.

"Tegelikult täiskindlust saab selles olla moel, et me uurime kogu selle asja uuesti. Need konkreetsed uued leiud uurime omade vahenditega, sõltumatult sellest filmistuudiost. See hõlmab minu arusaamist mööda ka täiendavaid veealuseid kaadreid."

Küsimusele, miks valitsuse liikmed ei ole varem rääkinud kahtlustest, et Estonias võib rohkem vigastusi olla, vastas Luik, et samas kindlust selles osas ei olnud ja sarjatootjad ise rääkisid ühest vigastusest.

"Nad näitavad, et on üks suur auk ja siis filmis esitatakse teooriaid, milline mõju võib sellel olla. Nad filmis selgelt ei väida, et see oleks põhjus, miks Estonia hukkus. Nad niiöelda püstitavad väga palju küsimusi," ütles Luik.

"Pealtnägija" andmetel käisid filmitegijatega Oslos kohtumas lisaks Mart Luigele ekspertide grupp, kuhu kuulusid Tallinna Tehnikaülikooli vanemteadur ja laevaehituse doktor Kristjan Tabri, Baltic Workboatsi juht Märten Vaikmaa, tema firmaga seotud laevaehituse magister Ingmar Pill ning vahitüürimees ja merendusekspert Tauri Roosipuu.

Kõik kolm Norra pealinnas käinud tehnilist eksperti kinnitavad, et neile näidati ka kaadreid, mis lõpuks filmi ei mahtunud, aga muudavad oluliselt järeldusi. "Minu jaoks on see häiriv, et see lugupeetud rootsi ajakirjanik manipuleerib pooltõdedega. Inimesed saavad kõvasti pihta ja emotsioonid on kõrged ühiskonnas, algatatakse mingeid uurimisi, aga samas võiksid nad oma loo materjali jagada ausalt nagu asjad on," ütleb 20 aastat laevaehitusega tegelenud Märten Vaikmaa "Pealtnägijale".

"See on ju ikkagi sihilikult seda nende narratiivi mitte toetava info mitte esitamine," on pahane ka Tabri, kelle uurimisteema ongi laevaõnnetused. "Ajakirjanduse mõttes oleks aus olnud kõik, mis nad avastasid, avalikult välja tuua. Antud juhul see jätab mingisuguse kallutatuse mulje – me teistelt tõde nõuame, aga ise jätame sama moodi mingid asjad enda teada," rääkis Roosipuu.

Eesti eksperdid leiavad, et augule on lihtsam selgitus – laev uppus nii nagu ametlik versioon kirjeldas, kuid tabas kõva põhja, mis tekitas nähtud rebendi. Et algul lebas vrakk rohkem külili, aga veerand sajandi jooksul keeras põhja pisut rohkem üles, tulid vigastused selgemini nähtavale.

Ekspertide sõnul näidati videot, kus oli näha veel üht horisontaalset auku ahtri suunas. "Kaamera liikus avalikkusest teada olevast august ahtri poole merepõhja ja laevakere kokkupuute piirkonna läheduses. Kaadris oli näha kohati nii merepõhja kui laevakeret. Seal paistis ühel hetkel täiendav vigastus – mööda keevise õmblust oli laeva plaadistus pikisuunaliselt lahti rebitud põhimõtteliselt nagu paber," kirjeldab Roosipuu, kelle sõnul oli rebendi pikkus hinnanguliselt paar meetrit ja laius mitukümmend sentimeetrit. "Kui seal on kaks auku, siis sellise ühe kokkupõrke peale seda stsenaariumi mängida, muutub kaheldavaks. Ma arvan see on ka see huvi, miks need filmitegijad ei tahtnud seda infot filmi panna, et seal on veel vigastusi."

Kõik kolm eksperti usuvad, et augud tekitas 12 000-tonnise vraki kokkupõrge kõva põhjaga, aga samas möönavad, et kindluse saamiseks tuleb teha uus uuring. "Ma ei ütle, et see on pettus. Ma saan aru, mis ajenditel nad ainult seda lõiku filmis eksponeerivad, sest see on kõige intrigeerivam. Kuna see asi on läinud nii suureks, nagu on, siis minu meelest oleks nende poolt aus öelda – sõbrad, siin on veel asju. Siin on veel materjale, palun vaadake," rääkis Vaikmaa. "See film tuli teha vaatajatele haaravaks. See teine vigastus otseselt õõnestab seda ühe kokkupõrke stsenaariumi minu hinnangul," lisas Roosipuu.

Eksperdid kirjutasid oma tähelepanekutest ka memo, mis edastati valitsusele. Aga miks nad sel nädalatel antud ohtrates intervjuudes seda varem ei maininud? "Me lubasime norrakatele, et see on off record ja me hoiame seda enda teada. Aga kuna see praegu on läinud selliseks spinniks, siis mulle tundub, et meil ei ole mõistlik seda enda teada hoida," ütles Vaikmaa. "Me peame sellest rääkima, see on oluline informatsioon, mis ei ole avalikkuse ette tulnud."

Discovery kommentaar:

Dokumentaalsarja levitav Discovery on olnud võimalikult läbipaistev ametivõimudega suheldes ja nii Rootsi kui ka Eesti valitsusi on kutsutud meie leidudega tutvuma enne nende avaldamist, ütles Discovery pressiesindaja Hanne McBride. "Rootslased seda ei soovinud ja Eesti esindajad kohtusid meiega kahel korral. Teisel korral võtsid nad kaasa meeskonna merenduseksperte, kellele näidati ka materjali, mida seriaalis ei näidatud."

"Täna avaldas Eesti valitsus huvi mustamaterjali veel üle vaadata. Selle taotlusega me nõustusime. Me praegu tegeleme selle praktilise külje lahendamisega. Kui Rootsi ametivõimud soovivad meie materjaliga tutvuda, me samuti nõustuksime," ütles McBride. "Dokumentaalsari loodi kasutades tavapäraste ajakirjanduslike meetoditega. Me oleme proovinud tragöödiat avada mitme nurga alt. Meie hinnangud läbi selle protsessi on viinud meid lõpetatud sarjani, milles on mitu uut fakti. Meie eesmärk on olnud hoiduda uute spekulatsioonide avalikustamisest ja selle asemel avalikustada uusi fakte ja analüüse."

"Me oleme sarja luues avastanud mitu uut asja. Sealhulgas ka väikese mõra laeva kerel. Eksperdid analüüsisid kõiki allveedrooniga võetud pilte ja meie sari näitab vaid neid avastusi, mida me pidasime ajakirjanduslikult oluliseks. Suurem vigastus, mida me oma sarjas näitame, on kõigist teistest meie tuvastatud vigastustest erinev. Kuna seal on tugev paindumine, siis ekspertide hinnangul võis väline jõud laevakere tabada," märkis McBride.

"Sarjas näidatud auk laeva keres on suure avaliku huvi objekt. Meie analüüs näitas kui suur peaks olema jõud sellise augu tegemiseks. Sari ei eita kordagi, et selline auk võiks tekkida laeva põhja vajudes, vastupidi selle võimaluse toob välja ja seda analüüsib sarjas meie ekspert. Siiski edasine uurimine tuleks läbi viia õigete ametivõimude poolt, sest see võtab aega ja märgatavalt rahalisi vahendeid," lisas ta. "Me ei ole selle asjaga seotud poliitika osaks. Mis teooriatest valitsuste eksperdid lähtuvad, ei ole meie asi kommenteerida."