Eesti, Rootsi ja Soome ohutusjuurdlejad juba uurivad Estonia hukku ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Parvlaev Estonia.
Parvlaev Estonia. Autor/allikas: ERR

Eesti, Rootsi ja Soome ohutusjuurdluse asutused on juba alustanud ühishinnangu koostamist seoses parvlaeva Estonia huku kohta ilmnenud uue infoga. Samuti on alanud kolme riigi konsultatsioonid võimalikku uut põhjalikku uurimist praegu takistava hauarahulepingu muutmiseks. Tähtaegadest aga osalised rääkida ei taha.

"Oleme suhteliselt palju informatsiooni kaardistanud, mida me vajame ja suhteliselt suure osa sellest oleme ka saanud. Analüüsime ja planeerime järgnevat tegevust," ütles Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Jens Haug reedel ERR-ile.

Keskuse reedel saadetud pressiteate kohaselt on esialgset hindamist läbi viivad kolme riigi ametid oma regulaarsetel koosolekul seni keskendunud Estonia vrakis leiduva kahe augu tekkepõhjustele.

Haugi sõnul on keskuse eksperdid üle vaadanud vanad Estonia uurimise videod ja ka kogu musta materjali, mille (uue uurimise põhjustanud - toim.) Discoveri dokfilmi meeskond filmis, samuti on uuritud Rootsis asuvat Estonia visiiri ning nõu peetud laevaarhitektidega. "Tööd on tehtud suhteliselt palju, aga ei ole veel resultaati, mida maha kuulutada," tõdes Haug.

Keskuse teatel kogutakse allveekaadrite hindamiseks ja nende võrdlemiseks Estonia õnnetuse uurimise ühiskomisjoni (JAIC) aruandega täiendavaid dokumente ning viiakse läbi mitmeid täiendavaid analüüse. Uurijad on teinud taotlused vajalike dokumentide nagu näiteks Estonia detailsete jooniste ja merepõhja uuringutulemuste kättesaamiseks. Samuti viiakse läbi metallurgilised ja struktuurianalüüsid, et tuvastada kerevigastuste tekkepõhjused.

Autor/allikas: ERR

Tähtajad teadmata

Uurimise käigus tekib pidevalt uusi küsimusi ja seetõttu on spekulatsioonid selle lõpptähtaja suhtes "väga tänamatud asjad", ütles Haug. "Meie teeme oma tööd nagu plaan ette näeb ja täiendame seda plaani ja tõmbame maha juba tehtud asju. Suhteliselt intensivne rutiinne töö on praegu käimas nii Eestis kui Soomes ja Rootsis," rääkis ta ning lisas, et Eesti lipuriigina on uurimise juht ja koordineerija: "Meie oleme selle algatanud ja meie seda ka juhime."

Keskuse saadetud pressiteate kohaselt teevad kolme riigi uurijad oma tööd Euroopa Liidu ja siseseriiklikust seadusandlusest tulenevalt sõltumatutena ning kooskõlas Rahvusvaheline Mereorganisatsiooni (IMO) konventsiooniga.

Valitsus määras koordinaatoriks riigikantselei

Eesti valitsus otsustas seni dokumenteerimata asjaolude uurimist alustada 1. oktoobril, pärast Discovery dokumentaalfilmi andmete avaldamist ning tegi 6. oktoobril Soomele ja Rootsile ettepaneku koostööks täiendava uurimise osas. Valitsuse 6. oktoobri otsuses tuuakse ära ka täiendavate asjaolude uurimise suunad, rõhutatakse vajadust jälgida, et uute asjaolude uurimine oleks sõltumatu, läbipaistev ja usaldusväärne ning et kaasatud ja informeeritud oleksid lähedaste esindajad Eestis.

Esialgu määras valitsus töid koordineerima riigikantselei, mis peab korraldama uurimise ettevalmistamist kuni oma projektijuhi määramiseni koos siseministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, rahandusministeeriumi, välisministeeriumi ja justiitsministeeriumiga.

"Valitsus peab vajalikuks uurida täiendavalt parvlaev Estonia hukkumise põhjuseid seoses uue infoga varem dokumenteerimata vigastusest laevakeres ning teha täiendavate asjaolude uurimist koostöös Rootsi ja Soomega," ütles riigisekretär Taimar Peterkop reedel ERR-ile.

Keskendutakse neljale teemale

"Valitsuse antud mandaat riigikantseleile on valmistada ette uurimiseks neljas peamises punktis: uurida vraki ümbruses merepõhja ja laevavraki asendit ning tuvastada laevakeres olevad vigastused, nende tekkimise iseloom, ajaraam ja võimalik seos parvlaeva uppumisega," märkis Peterkop.

"Konkreetsed lahendused selle info saamiseks selguvad konsultatsioonidest kolme riigi ekspertide vahel – soovime teha tänapäevaste vahenditega põhjalikult planeeritud andmete kogumise, et nende põhjal oleks võimalik vastata tekkinud küsimustele," lisas ta.

"Lisaks on oluline töösuund ohutusjuurdluse keskuste oma – kolme riigi ohutusjuurdluse asutused juba koostavad ühist hinnangut seoses uue informatsiooniga Estonia osas. Ohutusjuurdluskeskused on sõltumatud uurimisasutused, kes saavad oma tegevust uute asjaolude uurimise hindamisel ise kommenteerida. Loodan, et esimesed hinnangud jõuavad meieni lähiajal," märkis Peterkop.

Samaaegselt käib õiguslike takistuste kõrvaldamine

Peterkop selgitas, et uue uurimise ajaraam on seotud õiguslike küsimuste lahendamisega, mida tuleb teha kooskõlas Soome ja Rootsiga.

"Riigikantselei teeb koostööd välisministeeriumiga ja töötab selleks, et koostöös Soome ja Rootsiga kujundada õiguslikud lahendused korrektseks ja põhjalikult ette valmistatud uurimiseks," rääkis riigisekretär. Tema sõnul on välisministeerium algatamas kolmepoolseid konsultatsioone hauarahulepingu osas.

Riigisekretär Taimar Peterkop Autor/allikas: Priit Mürk/ERR

Välisministeeriumis selle teemaga tegelev ministri nõunk Mart Luik rääkis ERR-ile, et diplomaatiline töö käib aktiivselt. "Mingeid takistusi ei ole, keegi ei sea kunstlikke tõkkeid. Aga protsess võib kujuneda pikemaks kui meie või kannatanute esindajad sooviks," ütles Luik. Selle põhjusena viitas ta vajadusele muuta kõigis kolmes riigis seadusi, kuna praegune rahvusvaheline hauarahu leping keelab Estonia juurde sukeldumise.

Ka Peterkop ütles, et on Soome ja Rootsiga toimunud esimeste kontaktide põhjal koostöö osas optimistlik. "Kuid saame aru, et mõlema riigi õigusruumi tõlgendamine ja vajadusel ka õigusruumi muutmine võtab oma aja ning on piiratud demokraatlike protsesside ülesehitusega mõlemas riigis. Me tahame oma partnerite demokraatlikke protsesse kindlasti austada," rõhutas riigisekretär.

"Oluline on täiendavate asjaolude uurimine põhjalikult ette valmistada, ja samal ajal õiguslikku olukorda lahendada," selgitas Peterkop.

Otsitakse projektijuhti

Peterkop tunnistas, et valitsuse suunist leida Estonia täiendava uurimise korraldamiseks projektijuht, on olnud raske täita.

"Sobiva projektijuhi leidmine on olnud keeruline – see positsioon on väga kõrge vastutusega, eeldab mitmekülgset kompetentsi - rahvusvaheline suhtlus, juriidika, merendus - ja usaldusväärsust eri partnerite silmis ning senine sihtotsing ei ole andnud sobivat lahendust," tõdes ta.

Praegu on aga Soome ja Rootsi poolt Eestile kontaktisikuteks riigiametnikud, mistõttu jätkab nendega suhtlemist riigikantselei.

"Samuti töötab riigikantselei Eesti parimate ekspertide ja uurimisteadmise koondamiseks, ning suhtleme omastega. See kõik on ettevalmistav töö, mis oleks tulnud nii ehk naa ära teha ning lähtuvalt valitsuse otsusest ei ole riigikantseleil võimalust tegevusi edasi lükata ja oodata, millal sobilik inimene leitakse. Meie kohus on asjaga edasi liikuda, seda ka teeme. Kui leitakse projektijuht, annab riigikantselei kõik ettevalmistustööd ja seni tehtu projektijuhile üle," lubas Peterkop.

Toimetaja: Mait Ots

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: