Laevaehituse insener: tõenäoliselt on augud Estoniasse tekkinud merepõhjas
Tallinna tehnikaülikooli vanemteadur ja laevaehituse doktor Kristjan Tabri ütles "Aktuaalsele kaamerale" antud intervjuus, et tõenäoliselt on ilmsiks tulnud augud parvlaev Estonia keres tekkinud merepõhjas laeva liikumisest tingitult, mitte kokkupõrkel mingi objektiga.
Kas võib kindlalt öelda, et filmitegijad vassisid ja ei avaldanud täit tõde?
Sellele küsimusele mina täpselt ei oska vastata, mis on nende motiivid midagi avaldada ja mida mitte avaldada. Aga ilmselgelt meie oleme näinud materjale, millel on väga suur kaal tõestusmaterjalina. Selles mõttes jah, korrektne ilmselt oleks olnud ka neid materjale ikkagi esitada seriaalis.
Mis seal materjalides siis veel oli? Millised vigastused olid laevakerel veel näha?
Me nägime mitteametlikult suhteliselt lühikest klippi - 15 kuni 20 sekundit -, mis ka väidetavalt oli Estoniast sama filmimise käigus võetud materjal, kus oli näha merepõhja, mis oli pigem kaljune ja oli näha ka suhteliselt suurt vigastust laeva ahtri pool.
Lisaks sellele, millest praegu on räägitud?
Jah, lisaks sellele.
Kas ma saan õigesti aru, et see ei pruugigi olla filmitud Estonia juures, kui te ütlesite, et see 15 sekundit ja väidetavalt seal filmitud?
Ma ikkagi eeldan, et see on Estonia juures filmitud. Kontekst oli ikkagi Estonia.
Milisel pinnal Estonia vrakk praegu lebab ja millest vigastused teie hinnangul tekkinud on?
Seda pinda me oleme nendes videotes kokku näinud võib-olla 20 sekundit. Selle põhjal on väga ammendavat vastust kindlasti keeruline anda, aga mis on näha ja mis on näha tegelikult ka avalikuks tulnud videos, siis merepõhi on seal suhteliselt kõva.
Ja millest on vigastused tingitud?
Mina ikkagi julgeks arvata, et vigastused on tingitud sellest, et laev on külili merepõhjas suhteliselt kõval pinnasel, mis on ilmselgelt ebatasane pinnas.
Ja laev on ekspertide hinnangul hakanud vajuma?
Seda väidavad ka nemad seriaalis, et väidetavalt nad enda filmimise käigus tuvastasid ka laeva praeguse kreeninurga, mis erineb 12 kraadi võrra sellest, mis pärast õnnetust on registreeritud.
Nii et videos on näha kahte vigastust - üks E-tähe juures ja teine ahtri pool? Kas teie hinnangul on võimalik, et seal on veel tekkinud rebendeid?
Mina otseselt teisi rebendeid pole näinud. Ma ütleks, et ka avaldatud materjalidest tegelikult on näha ka teisi mõlke, mis enam ei ole pinnasega kontaktis, aga kus on näha selgelt värvivigastus, mis on kontaktis ilmselt pinnasega tekkinud. Aga ma ka ei välistaks, et seal võib olla veel kolmas või neljas avaus kuskil.
See teine auk ahtri pool on kõrgemal või allpool esimesest?
Selle ava asukohast meil on väga raske spekuleerida. See tundus olevat enam-vähem stabilisaatori kohal, stabilisaatori lähedal märkimisväärselt ahtri pool, ilmselt Estline'i kirjast ahtri pool. Aga ma eeldan, et see on ligikaudu põrkeprussi kohal ehk samal kõrgusel nagu esimene avaus.
Mida arvate teie kui teadlane - need augud ei ole tekkinud sinna kokkupõrkest mingi tundmatu objektiga?
Väga raske on konstrueerida sellist stsenaariumit, kus kokkupõrke käigus tekib sellise vahekaugusega kaks sellise suurusega ava. On ikkagi väga tõenäoline, et need avad on tekkinud merepõhjas.
Kas teie hinnangul on vaja algatada mingit uut uurimist või kas või näiteks vrakk üles tõsta?
Ma arvan, et üles tõstmine kindlasti ei ole mõttekas. Tänapäeva tehnikaga meil on võimalik ka vee põhjas saada väga palju infot. Minul on praegu raske hinnata, kui palju nüüd uue ava ilmsikstulek veenab, kas see suurendab ametliku raporti uskujate hulka või mitte. Kindlasti seda on võimalik selgitada, miks need avad on tekkinud. Tundub, et jätkuvalt on lahtine see, et ei usuta seda ametlikku teooriat, et kui vöörist tuleb vesi sisse, et laev upub, siis ka seda tegelikult oleks võimalik uurimise käigus kaasaegsete meetoditega näidata, et selline laev sellises olukorras upub.
Toimetaja: Merili Nael