Reinsalu ei mõista Kallaste kriitikat laenuraha teemal ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Urmas Reinsalu valitsuse pressikonverentsil.
Urmas Reinsalu valitsuse pressikonverentsil. Autor/allikas: ERR

Välisminister Urmas Reinsalu (Isamaa) ei mõista Reformierakonna kriitikat laenu võtmise teemal, sest Kaja ja Siim Kallas edastavad tema sõnul vastandlikke sõnumeid. Laenu kasutamist järgmise nelja aasta jooksul õigustasid ka ministrid teistest valitsuse erakondadest.

"Ma olen täitsa nõus nende seisukohtadega, mis ka opositsioonist öeldakse vastutustundliku rahanduspoliitika kohta. Siim Kallas ütleb, et võlg on võõra oma, täiesti nõus. Kaja Kallas kritiseerib eelarvet - "homselt laenamise eelnõu", ütleb ta. Ma arvan, et see on paratamatu, et laenu jõudu tuleb kasutada selleks, et väga raske aeg üle elada, aga seda tuleb teha vastutustundlikult," kommenteeris Reinsalu valitsuse pressikonverentsil.

Reinsalu märkis, et ta oleks selle kriitikaga nõus, kui ei samad inimesed ei teeks ise hoopis teistsuguseid avaldusi. "Ma loen neid avaldusi ja ma ei saa enam mitte millestki aru," ütles Reinsalu.

"Ma loen esmaspäeval ERR-ist Kaja Kallase avaldust, kus ta pakub välja kuus strateegilist investeerimissuunda, milleks kasutada ligikaudu nelja miljardit laenuraha. Neli miljardit laenuraha moodustab suures plaanis 13 protsenti meie SKP-st. Ma tahan küsida Kaja Kallaselt, mis on alternatiiv. Kas see neli miljardit laenuraha oleks veel täiendav pott peale või nelja miljardi euro jagu tuleks järgmisel aastal kärpida riigieelarvet?"

"Ja ma loen Siim Kallase artiklit, kus ta on andnud intervjuu Postimehele. Tsitaadi algus: "kindlasti mitte väga teadusliku arvutuse põhjal, aga natuke teistes maades juhtunu põhjal arvan, et selle kriisi üleelamiseks on majandusel vaja umbes üheksa miljardit eurot aastas. See kujuneb pigem väiksemaks, aga parem arvestada maksimumiga." Ja teine tsitaat: "üheksa miljardit on muidugi väga suur summa. Nii suur on ta siis, kui kriis kestab terve aasta, aga see on võimalik kokku saada. Midagi kärpida, reserve kasutada ja ka laenata," vahendas Reinsalu.

"Ehk tegelikult me oleme praegu olukorras, et võrreldes suvise prognoosiga me ei suurendanud laenu mahtu ja tegelikult me hoopis vähendasime pool protsenti seda. Ja nüüd tulevad kriitilised nooled nendelt opositsiooniliidritelt, kellest üks pakkus välja üheksa miljardit aastas, teine pakkus välja neli miljardit. Tint ei jõudnud veel kuivada nende seisukohtades, kui nad ütlevad, et see on üle jõu elamine," kommenteeris Reinsalu.

Reinsalu: kas neli või üheksa miljardit?

Reinsalu küsis, milline on tegelik Reformierakonna poliitika, kas neli miljardit kokku või üheksa miljardit aastas. "Ja kuidas see läheb kokku sellega, et see valitsuse nelja aasta plaan, mis vähendas suvist prognoosi poole protsendi võrra laenukoormust, et see on siis vastutustundetu?"

Reinsalu rääkis, et Eesti lähtub tsüklilise eelarve tasakaalu põhimõttest. "Tsükli negatiivses faasis võtab riik suuremaid kohustusi ja teenindab püsikulusid laenu arvelt ja hiljem peab koguma reserve," sõnas Reinsalu.

Reinsalu sõnul annab nelja aasta riigi eelarvestrateegia (RES) käsitluse kriisi jätkumiseks teatud aja jooksul, aga viitab väljumisstrateegiale, et saavutada eelarvetasakaal.

Martin Helme: jutt põhjatusse auku kukkumisest on pöörane

Rahandusminister Martin Helme (EKRE) märkis, et rahandusministeeriumi prognoosi järgi riigi eelarvestrateegia (RES) lõpuks on võlakoormus suurusjärgus kokku 10 miljardit.

"Selle summa sees on juba varasemad võlad, mis olid enne kriisi. Enne kriisi oli meie võlakoormus suurusjärgus 8,5 protsenti. See oli Euroopa Liidu kõige madalam. Euroopa Liidu keskmine oli enne kriisi 80 protsenti. Kui me kriisist välja ja selleks ajaks kui me oma eelarve uuesti tasakaalu saame kuskil kümnendi keskpaigaks, siis saab meie võlakoormus olema suurusjärgus 30 protsenti, mis on jätkuvalt madalaim Euroopas," rääkis Helme.

"Jutt sellest, kuidas me oleme nüüd kukkunud kuhugi põhjatusse auku ja kõik tulevased põlved orjavad kõrgete maksudega mingisuguses viletsuses, on täiesti pöörane tekst," lausus Helme.

Taavi Aas: tänaseid investeeringuid kasutavad ka tulevased põlved

Majandus- ja taristuminister Taavi Aas (KE) lisas omaltpoolt, et kui Eesti praegu ei laenaks, siis küsiks ajakirjanikud, et kuidas kavatseb riik sellest kriisist välja tulla, kui valitsus mitte midagi ei tee.

"Sama kasutavad praegu kõik Euroopa riigid ja kui meie laenukoormus kasvab, siis täpselt samamoodi kasvab laenukoormus absoluutselt kõikides Euroopa riikides. Nii, et ma arvan, et see laenukoormuse proportsioon, mis oli meil enne kriisi võrreldes teiste eelarvetega, jääb suhteliselt samasuguseks ka peale kriisi. Ei ole siin erilist midagi," ütles Aas.

Aas rääkis, et tema on kogu aeg toetanud seda, et investeeringuteks võib laenu võtta. "Täpselt nii nagu seda teeb erasektor, täpselt samamoodi võib investeeringuteks laenu võtta ka avalik sektor. Neid investeeringuid kasutavad ka tulevased põlved, kes seda laenu tagasi maksavad. Tänapäeval on kombeks teha investeeringutele sotsiaalmajanduslik mõju ja see sotsiaalmajanduslik mõju reeglina näitab seda, et need investeeringud on kasumlikud," oli Aas veendunud.

Tanel Kiik: eelistan olulisi investeeringuid tasakaalus eelarvele

Sotsiaalminister Tanel Kiik (KE) lisas, et kui Eesti hindaks praegust kriisi n-ö tavakonteksti järgi, siis peaks riik kärpima miljardite ulatuses. "Me viiksime ilmselgelt riigi oluliselt suuremasse majanduslangusesse, Eesti elanikud töötusesse. Ei ole isegi vaja teoretiseerida, kas see nii läheks, see on ilmselge," lausus Kiik.

Tanel Kiik märkis, et kuigi erinevatel investeeringutel ja näiteks tervise- ja sotsiaalvaldkonna otsustel on kahtlemata eelarveline mõju, on kõik need otsused olnud mõistlikud ja põhjendatud.

"Minu hinnangul nende otsuste positiivne tulem Eesti ühiskonnale, Eesti inimeste heaolule, tervisenäitajatele, regionaalsele arengule, on kordades suurem, kui see marginaalne eelarve puudujääk, mis on selle tagajärjel tekkinud. Ma igal juhul eelistan olulisi, vajalikke investeeringuid tasakaalus eelarvele," sõnas Kiik.

Toimetaja: Aleksander Krjukov

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: