Kiik peab Tallinna haigla valmimist 2026. aastaks EL-i raha eest realistlikuks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Lääne-Tallinna keskhaigla
Lääne-Tallinna keskhaigla Autor/allikas: Siim Lõvi/ERR

Sotsiaalminister Tanel Kiik möönab, et Tallinna haigla projekteerimiseks ja ehitamiseks jäänud aeg on napp, kuid kinnitab, et valitsus on otsustanud selle ennaktempos ellu viia. Seetõttu amortiseerunud haiglahoonetesse enam investeeringuid ei tehta.

Valitsus on otsustanud, et Tallinna haigla tuleb valmis ehitada Euroopa Liidu taaskäivitamisrahastust, mis on ellu kutsutud koroonakahjude tulemusel tekkinud majanduskahjude leevendamiseks. Ent selle raha reeglid näevad ette, et ehitustegevus peab algama hiljemalt 2023. aastal. Tallinna haigla aga on veel projekteerimata ja detailplaneering kehtestamata, mistõttu ei pea kriitikud seda plaani realistlikuks.

Sotsiaalminister Tanel Kiik möönis ERR-ile antud intervjuus, et ajakava on ambitsioonikas, ent ta hindab plaani realistlikuks.

"Meil ei ole ju mõtet iseennast ja avalikkuse ootusi petta. Meie soov on igal juhul see haigla reaalselt ära teha. Me saame aru, et see ajakava ongi ambitsioonikas ja see ongi tavapärasest kiirem, aga me olemegi tavapärasest erinevas olukorras," ütles Kiik.

Ta selgitas, et globaalsed pandeemiad aja jooksul pigem sagenevad kui harvenevad ja Tallinna haiglavõrk peab selleks valmis olema.

"Ei ole mõeldav, et juba niigi amortiseerunud ja vananenud Ida-Tallinna keskhaigla ja Lääne-Tallinna keskhaigla hooned, mis on kohati 50, 60 ja 70, isegi enam aastat vanad, saaksid olla järjepidevalt nakkusohutu ja kõrgtasemel meditsiini pakkumise kohaks. Paljuräägitud Lääne-Tallinna keskhaigla nakkuskliinik ei ole kunagi nakkuskliinikuks ehitatud, aga samas see on hetkel parim, mis meil Tallinnas olemas on," ütles Kiik.

Kiik kinnitab, et plaan on alustada Tallinna haigla uue hoone ehitusega 2023. aastal, nii nagu EL-i rahastusreeglid ette näevad.

"2021. ja 2022. aastal ehk järgmised kaks aastat kuluvad projekteerimisele. Nii et ma arvan, et on täiesti realistlik selle haiglaehitusega alustada, arvestades seda, et Euroopa Liidu taaskäivitamisrahastu on unikaalne algatus, milletaolist fondi ei pruugi lähiajal enam tulla. Siis tuleb see hetke parimal võimalikul viisil ära kasutada ja Eesti tervishoiusüsteemi jaoks see vajalik suurprojekt ära teha," ütles Kiik.

Raha EL-i taastefondi kaukast

Selleks tuleb esmalt saada Euroopa Komisjonilt heakskiit projektile ning alustada järgmisest aastast hoone projekteerimisega.

Euroopa Liidult on plaan küsida projektile 380 miljonit eurot, millele lisandub Tallinna linnalt 100 miljonit eurot omafinantseeringuna, mis jaotub mitme aasta peale. Hoone peaks valmima 2026. aastal.

"Ja loomulikult selle summa sisse peab mahtuma lisaks haiglaehitusele ka vajalike seadmete ostmine ja haigla sisustamine," toonitas Kiik.

Ministri sõnul on järgmiseks aastaks kavandatud kuni 30 miljonit eurot projekteerimise kuluna. Sotsiaalministeerium täpsustas, et ka see raha peaks tulema EL-i taaskäivitamisrahastust, ent Euroopa Komisjon peab sellele läbirääkimistel esmalt heakskiidu andma. Järgmise aasta riigieelarvest Tallinna haiglale eraldist tehtud ei ole.

Riigi eelarvestrateegia aastateks 2021–2024 kajastab ka EL-i fondidest plaanitud raha esialgse jaotuse kava, kuid raha jaotus ministeeriumide valitsemisalade vahel on täpsustamata, selgitas sotsiaalministeerium.

"Algava, 2021–2027 perioodi EL-i toetused on riigieelarve strateegias arvestatud riigiülese reana ning jaotatakse pärast täpsustuste tegemist nende kasutuseesmärke arvestades teiste ministeeriumide valitsemisalade vahel," selgitas ministeeriumi pressiesindaja Eva Lehtla. "Seega Euroopa Liidu eelarvevahendite jaotamine on osa riigieelarvest ja summad on broneeritud loetletud projektidele tulevasteks aastateks."

See aga tähendab, et Lääne-Tallinna keskhaigla (LTKH), mis on küsinud rahastust 1,3 miljonit eurot, et oma kahe hoone vahele haigete transpordiks galerii rajada, küsitud raha ei saa.

"Praegu valitsuse seisukoht läbirääkimistel oli, et kui me lähme Tallinna haiglat rajama, mida me oleme otsustanud teha, siis ei ole enam mõistlik teha investeeringuid nendesse haiglahoonetesse, mida tegelikult on plaanis hiljem kas realiseerida ehk müüa või igal juhul mitte enam tervishoiupinnanna kasutusele võtta," põhjendas Kiik.

See tähendab, et LTKH peab ka vähemalt järgmised kuus aastat jätkama haigete transporti nakkuskliiniku ja Meremeeste haigla vahet kiirabiautoga.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: