Euroopa Liidu pikaajalise eelarve ja taasterahastu läbirääkimised on takerdunud ultimaatumitesse. Juulis Euroopa Ülemkogul riigijuhtide heakskiidu saanud kokku üle 1,8 triljoni euro jagamine on Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu nõukogu omavahel tülli pööranud.

Ühest otsas on probleemiks nii-öelda kasinate riikide, eesotsas Austria ja Hollandiga, erimeelsused Euroopa Parlamendiga. Kasinate riikide hinnangul kokku leppida eelarves ja taasterahastus koos, Euroopa Parlamendi hinnangul puudub nende vahel seos. Seepärast kiitis parlament taasterahastu heaks juba 16. septembril.

"Mina ja kogu parlamendi läbirääkimismeeskond pole need, kes läbirääkimisi venitavad. Me oleme teinud mitmeid vastutulekuid. On oluline, et nõukogu astuks ka meile mõned sammud lähemale ja siis suudame me kiirelt kokkuleppele jõuda,"ütles Euroopa Parlamendi eelarve komisjoni juht Johan van Overtveldt.

Mõlemad tüli pooled teavad, et kui taasterahastu järgmise aasta algusest ei käivitu, siis mõjutab see otseselt Euroopa majanduse võimet majanduskriisist taastuda.

Teine sõlmküsimus seostub õigusriigi teemaga, mis käib vastukarva Ungarile ja Poolale. Nimelt soovib Euroopa Parlament eelarve vahendite kasutamise siduda seadusekuulekusega, ent need kaks Visegradi riiki on sellele vastu.

Õigusriigi küsimuses on Ungari ja Poola võtnud omaks sama taktika, mida kasutas Küpros eelmisel nädalal Euroopa Ülemkogul.

Euroopa Parlamendi eelarve läbirääkimiste kaasraportöör Valerie Hayeri sõnul tegelevad Ungari ja Poola väljapressimisega. "Nad võtavad teema, mis nõuab üksmeelset otsust, praegusel juhul taasterahastu omavahendite otsuse ja pressivad selle abil välja õigusriigi küsimuses," ütles Hayer.

Protsessi lisab pinget teadmine, et lisaks nõukogu ja parlamendi heakskiidule vajab taasterahastu heakskiitu ka liikmesriikide parlamentidelt. Pikaajalise eelarvega on parlamendil aega oktoobri lõpuni.