ANALÜÜS | Turismis on töö kaotanud tuhanded ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Tühjus Tallinna vanalinnas.
Tühjus Tallinna vanalinnas. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Koroonapandeemia jooksul on töötukassas võetud arvele ligi 15 000 inimest, kes on kaotanud töö kollektiivse koondamise käigus. Neist vähemalt 3000 on kas otseselt või kaudselt seotud turismisektoriga, kuid tegelik turismiga seotud töö kaotanute arv on veelgi suurem.

Turismisektori koondamiste ja pankrottide kohta adekvaatset infot koguda on keeruline. Töötukassa möönab, et kuna tegevusalade klassifikatsioonis turism kui selline puudub, on keeruline otsustada, milline ettevõte tegeleb turismiga otseselt või kaude. Nimelt on toitumisahel turisminduses pikk - turismist sõltub nii toitlustusettevõtja, öömaja pakkuja kui ka transporditeenuse pakkuja, kes kliente sõidutas ja pesumaja, kes majutujate linu ja rätikuid pesi, rääkimata suveniirimüüjatest jms. Kõik nad tegutsevad klassifikatsiooni järgi erinevates valdkondades.

Töötukassale teatavad ettevõtted ainult kollektiivsetest koondamistest, mistõttu on statistika ka sedapidi poolik. Jupiti või väiksemas mahus koondamised ettevõtete kaudu statistikasse ei jõua, mistõttu on tegelik pilt märksa süngem. Inimesed saavad end ka ise töötuna arvele võtta ja sedasi on koondatute arv juba suurem. Aga poolte kokkuleppel lahkunud ei ole pruukinudki endast märku anda.

Kes neist turismis või seda toetavas valdkonnas tegutses, ei oska töötukassa täie kindlusega öelda. ERR tegi siiski katset hoomata selles sektoris tegevuse lõpetanud ettevõtete ja tööta jäänud inimeste hulka.

Pankrotte veel kuigi palju olla ei saa, sest eriolukorra ajaks ja sellele järgnenud kaheks kuuks külmutati pankrottide väljakuulutamise võimalus. Lisaks töötas valitsus välja ajutise meetme, millest ka turismiettevõtteid paari kuu jooksul toetati, et nad inimesi koondama ei asuks ja tegevust ei lõpetaks. Ent suvega toetus lõppes ja kuna välismaa turiste sel suvel eriti tulla ei jõudnudki ning nüüd on käes sügis, mil neid kindlasti enam ei tule, on paljudel ettevõtetel viimnegi rasv ära kulutatud.

Pankrotte ongi seetõttu jõutud välja kuulutada minimaalselt. Need on sageli pikaajalised ja vaevalised protsessid, aega on veel liiga vähe möödas.

Näiteks on pankrotti läinud üks käsitööjäätisi valmistanud ja müünud kohvik Tallinnas, Kristiine Keskuses keemilist puhastust pakkunud ettevõte, peamiselt Soome klientuurile orienteeritud soliidne juuksuri- ja iluteenuste salong Viru väljaku ääres ning vanalinnas ja selle servas kolme nelja- ja viietärnihotelli ja mitut hinnatud restorani pidanud ettevõte. Aga ka üks Tallinnasse registreeritud kaubaveoga tegelnud ettevõte, üks söögi- ja meelelahutuskoht Tartus ja üks tööjõurendi ettevõte Võrumaal.

Kaudselt võib Soome klientuuri ärakadumise taga olla ka ühe meditsiiniinstrumente tootnud ettevõtte pankrot Narvas. Kokku esialgu vähemalt kümmekond ettevõtet. Teisisõnu, raske on tõmmata piiri, kus lõppeb turismi ärakadumise mõju. Ja me ei tea, kui palju pankrotiprotsesse on alles käimas või kohe-kohe algamas.

Need napid ja poolt tõde näitavad kiretud numbrid ütlevad, et alates 12. märtsist, mil Eestis kuulutati seoses pandeemiaga välja eriolukord, on kollektiivsest koondamisest andnud teada 29 ettevõtet, mis tegelesid majutuse või toitlustusega. Neis kaotas koondamise tõttu töö 1219 inimest. Lisaks viis kollektiivse koondamise läbi üheksa veonduse või laondusega tegelnud ettevõtet, kus see puudutas 207 inimese töökoha koondamist. Need on siis kollektiivse koondamise tulemused.

Koondatuid on mõistagi rohkem. Praeguseni on töötukassas võetud arvele kokku 14 608 koondamise tõttu töötuks jäänud inimest. Neist 2060 töötas majutuse või toitlustusega tegelnud ettevõtetes ning 937 veonduses või laonduses. Kokku 2997 inimest.

Kaks kolmandikku majutuse või toitlustuse vallas koondatutest töötas Harjumaal. Järgnevad Pärnumaa, Tartumaa ja Ida-Virumaa. Hiiu- ja Järvamaad on selle valdkonna koondamised seni kõige vähem puudutanud (vastavalt kuus ja kaheksa inimest).

Ka veonduses-laonduses on pilt sarnane: ligi kaks kolmandikku koondatutest töötas Harjumaal, järgnesid Ida-Virumaa ja Tartumaa. Taaskord koondati Hiiumaal kõige vähem (kuus inimest).

Märtsis oli koondamisi veel vähe. Aprill oli aga suurima koondamiste hulgaga kuu - majutuses-toitlustuses kaotas siis töö enam kui veerand kõigist seni koondatutest, ka maikuu ei jäänud oma viiendikuga palju maha. Ent kõrge oli valdkonnas koondatute hulk ka juunis ja juulis - ajal, mil muidu selles sektoris just enim töökäsi vaja läheb. Augustis koondati pisut vähem, ent septembris hakkas koondatute hulk majutuses-toitlustuses taas tõusma - kümnendik on oma töö kaotanud just esimesel sügiskuul.

Veonduses-laonduses on tendents sarnane - aprillis suurim koondatute hulk (ligi veerand kõigist seni koondatutest), ent stabiilselt palju ka mais-juunis-juulis. Kuu-kuult on koondatute hulk seal siiski vähenema hakanud.

Suurim hulk kadunud töökohti

Statistikaameti andmetest joonistub selgelt välja, kuidas majutuses ja toitlustuses on alates eriolukorra väljakuulutamisest töökohad kõige kiiremini ja järsumalt ära kadunud. Põhi saabus maikuus, mil võrreldes jaanuariga oli majutuses ja toitlustuses töökohti 17 protsenti vähem. Suvekuudel olukord mõnevõrra taastus, ent jaanuariga võrreldes oli töökohti ikka kümnendiku võrra vähem. Niipea, kui august lõppes, kukkus töökohtade arv taas, olles nüüdseks jälle maikuu tasemele jõudnud - võrreldes jaanuariga on töökohti 16 protsenti vähem.

Mullu sama ajaga võrreldes oli juunis majutuses ja toitlustuses veerandi võrra vähem töökohti ja praegu 17 protsenti vähem töökohti.

Võrdluseks: teistes valdkondades jääb kadunud töökohtade hulk maksimaalselt kolme protsendi sisse. Põllu- ja metsamajanduses on töökohtade arv aga hoopis tohutu hüppe teinud - juuliks oli töökohti 15 protsenti rohkem kui jaanuaris, praeguseks on töökohti kaheksa protsenti enam. Mõistagi on põllumajanduses käsil ka tipphooaeg, mis tähendab, et peatselt hakkab nende hulk jälle vähenema, ent traditsiooniliselt on suvi ka majutuses-toitlustuses tipphooaeg. Tänavu jäi see ära.

Töötukassa andmetest nähtub, et üldine registreeritud töötute arv kasvas eriolukorra alguses hüppeliselt. Suvel olukord tööturul stabiliseerus, septembris on taas näha mõningast töötuse kasvu.

"Tulemas on ka kollektiivsed koondamised. Nendest antakse meile varem teada, kuid inimesed koondatakse hiljem. Nii saatis Tallink esmase teate kollektiivsest koondamisest septembris, kuid koondamise tähtajaks on pandud detsember," toob töötukassa pressiesindaja Jana Rosenfeld näiteks.

"Kollektiivne koondamine on pikem protsess, mis algab esmase teatega, millele järgnevad läbirääkimised ja lõplik teade. Seetõttu näeme töötute arvu tõusu ilmselt alles mõne kuu pärast. Kui suureks need arvud täpselt kujunevad, on raske prognoosida. Tööturul on tänaseni palju määramatust," tõdeb Rosenfeld, prognoosides seetõttu arvudes suuremat muutust juba mõne kuu pärast - praegu need veel statistikas hästi välja ei joonistu.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: