Justiitsminister Raivo Aegi sõnul on seadusemuudatus vajalik, et ettevõtjad saaksid tegelda kriisiajast tingitud makseraskustega.

Kui seaduse järgi on ettevõtjal kohustus esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul alates maksejõuetuse tekkimisest, siis justiitsministeeriumi ettepanekul peatataks tähtaja nõue ning samal ajal ei või ka võlausaldajad anda sisse pankrotiavaldust.

"Ainsana, kellel on võimalus nüüd see avaldus teha, on konkreetses ettevõttes oleval töövõtjal ehk töötajal, kui ta ei saa sealt palka ja ta ka ühegi töötukassa meetme alla ei kuulu," selgitas Raivo Aeg.

"Meil teatavasti väga mitmed ettevõtlussektorid on sattunud täiesti selgesti pankrotiohtu. Aga see ei tähenda seda, kui eriolukord lõppeb, et nad ei võiks edukalt oma ettevõtlusega edasi tegelda," põhjendas ta seadusemuudatuse vajadust.

Kaubandus-Tööstuskoda ei mõista, mis täpselt seadusemuudatuse eesmärk on.

"Kõik saavad aru, et kui raha ei ole, siis saab anda, kui vähegi võimalik, ikkagi maksepuhkust ja lükata tähtaegu edasi. Pigem ei ole täna näha seda, et väga kiiresti keegi tormaks esimeste märkide peale kohtusse pankrotiavaldust viima," kommenteeris Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts.

Samuti jätab seadusemuudatus võimalusi pahatahtlikkuseks.

"See võib kaasa tuua selle, et hakatakse lihtsalt tänasel päeval tegema võlausaldajaid kahjustavaid tehinguid, mida ei olegi võimalik tagasi võita, sest eelnõuga seda probleemi lahendatud ei ole," ütles kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja kutsekogu juhatuse liige Magnus Braun.

"Kui pankrotiavaldamise esitamise periood lükatakse sisuliselt edasi, ja seda saabki ka teha, taskuks mõelda selle peale, et nüüd see tagasivõitmise aeg muuta siis ka pikemaks, mis kataks selle perioodi jälle ära, kus avaldust ei saa esitada, et viia see võimalik oht väärkasutusteks või pettusteks ikkagi miinimumini," lisas Palts.

Brauni sõnul võib seadusemuudatus soodustada ka ettevõtete varadest tühjaks kantimist ja juhatuste tankistidega mehitamist.

"Koos ettevõtte varast tühjendamist saab sinna juhtrolli valida tankisti, kellel mingit teavet ei ole ja teabe nõudmine on asjatu, siis sellisel juhul see eelmine juhatuse liige teabe andmise kohustusest lihtsalt vabaneb, kui see eriolukord peaks meil pikemalt kestma," ütles Braun.

Ministri sõnul aga peavad võlausaldajad olema makseraskustesse sattunud ettevõtetega praegu solidaarsed.

"See ei tähenda seda, et kaoks kohustus oma võlausaldajate ees täita. Need on niikuinii, aga need on lihtsalt teatud viivitusega. Eks see täna ongi siis see situatsioon, kus ongi see solidaarne talumiskohustus," ütles Aeg.

Kui palju pankrotte võib eriolukorra tulemusel ees oodata või kui palju õnnestuks seadusemuudatusega ära hoida, ei oska keegi prognoosida.