Konkurentsiamet ministeeriumile apteegituru tehinguid ei avalda ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Apteegid valmistuvad reformiks.
Apteegid valmistuvad reformiks. Autor/allikas: Siim Lõvi /ERR

Apteegireformi käigus tegevuslubadega tehtud tehinguid puudutav info on ärisaladus, mistõttu ei saa konkurentsiamet seda sotsiaalministeeriumile avaldada, selgub ameti vastuskirjast ministeeriumile.

Sotsiaalministeerium saatis kuu aega tagasi konkurentsiametile pika kirja, kus palub uurida nii apteegireformi kui ravimite hulgimüügiturgu puudutavaid tehinguid, et selgitada välja, kas kellelgi ravimiärimeestest on turgu valitsev seisund.

Konkurentsiamet leiab 12. oktoobril läkitatud vastuses, et ka pärast 1. aprillist jõustunud apteegireformi on apteegid hulgimüüjatega endiselt erinevate lepingute kaudu tihedalt seotud, ent need ei ole võrdsustatavad valitseva mõjuga.

Konkurentsiamet hindas ravimiameti taotlusel, kas sadakonnal apteegil võib olla turul valitsev mõju. Neist ühelgi juhul ei tuvastanud konkurentsiamet, et proviisor ei oma tegelikku võimu apteegi üle või et apteek oleks ravimite hulgimüüjaga seotud keelatud viisil.

Samas möönab amet, et on palunud valdkonna ettevõtjatel muuta sõlmitud lepinguid ja põhikirju, sest need olid vastuolus nii ravimiseaduse kui ka konkurentsiseadusega.

"Seda on ka tehtud," kinnitab konkurentsiameti peadirektor Märt Ots oma kirjas sotsiaalministeeriumile.

Sotsiaalministeerium palus, et konkurentsiamet annaks neile ülevaate tehingutest, mis apteegireformi käigus tehti, kus apteegi tegevusload omanikku vahetasid. Konkurentsiamet aga keeldub seda infot ministeeriumile väljastamast.

"Selgitame, et info kõnealuste tehingute kohta on ärisaladuseks, mille avaldamine konkurentsiameti poolt ei ole võimalik. Konkurentsiamet on analüüsinud lepinguid ja tehingute tingimusi üksnes valitseva mõju kontekstis. Nagu eelnevalt mainitud, siis valitseva mõju esinemist konkurentsiamet tuvastanud ei ole," selgitab Ots oma kirjas.

Kuigi spetsiifilistes apteegiturgu puudutavates küsimustes suunab konkurentsiamet sotsiaalministeeriumi ravimiametilt hinnagut küsima, tõdeb Ots siiski, et osa üldapteegi tegevusloale esitatavatest nõuetest on liialt laialt sõnastatud - näiteks see, et tehingud peavad olema kooskõlas ravimiseaduse eesmärkidega -, mis omakorda võib kaasa tuua hulganisti vaidlusi nõuete põhjendamises.

"Ravimiseaduse üldised eesmärgid /---/ on ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus ning ravimite sihipärane kasutamine. Need eesmärgid ei ole üheselt mõistetavalt seotud apteegireformile seatud eesmärkidega," selgitab konkurentsiamet sotsiaalministeeriumile.

Ministeerium soovis ka hinnangut, kas oleks mõistlik reguleerida, et apteegi tegevusloa omaja võib üksnes otse ruumide omanikult neid rentida, mitte aga olla allrentnik senise tegevusloa omaja hõivatud ruumides mõnes kaubanduskeskuses.

Konkurentsiamet soovitab ministeeriumil viia end kurssi olukorraga kaubandusmaastikul, et selgitada välja, kui lihtne on leida sobivaid ruume, mida mõni varasem apteegi tegevusloa omaja juba ei rendi. Nemad allrendi vastu ei ole.

"Juhime tähelepanu, et allrendi keelamisel tuleb arvestada riskiga, et apteekrite võimalused iseseisvalt tasuvates kohtades ruume rentida võivad väheneda, samuti võivad halveneda renditingimused, sh hind, mis võib omakorda kajastuda ravimite jm apteegikaupade hinnatõusus. Seega muudatuse tegelikud mõjud võivad osutuda loodetust erinevaks. See omakorda seab kahtluse alla piirangu proportsionaalsuse," põhjendab konkurentsiamet.

"Kuigi allrendilepingud võivad soosida põhirentnikku ja apteekril ei pruugi olla tingimuste jms osas kuigi palju kaasarääkimisõigust, siis ruumide allrentimine ei too kaasa apteegi valitseva mõju kaudu seotust frantsiisiandjaga/hulgimüüjaga," lisab amet.

Konkurentsiamet ei pea frantsiisi, mille alusel apteegid kaubamärgihoidjaga seotud on, iseenesest halvaks koostöövormiks, küll aga näeb selles apteekide koostöö kontekstis ohte.

"Frantsiisiketiga liitunud apteekri otsustusvabadus on frantsiisiandja huvide kaitseks piiratud ning frantsiisiandjal on võimalus teatud määral sekkuda frantsiisivõtja tegevusse," tõdeb amet, ent lisab, et valitsevat mõju frantsiisileping automaatselt ei tekita.

Frantsiisiandjat ja frantsiisivõtjat ei loeta valitseva mõju kaudu automaatselt seotud ettevõtjateks, ent seda üksnes tingimusel, kui frantsiisivõtja on oma strateegiliste otsuste vastuvõtmisel iseseisev ja kannab ise oma ärilist riski.

"Seega on oluline, et lepingus kokkulepitud tingimused oleksid iseloomulikud frantsiisile. Just seda ongi konkurentsiamet frantsiisilepingute puhul valitseva mõju hindamisel siiani kontrollinud," toob amet esile.

Konkurentsiamet selgitab, et vertikaalsete konkurentsipiirangute kasutamine on kõikides majandusvaldkondades laialt levinud.

"Need ei too kaasa valitsevat mõju ja need on keelatud ainult teatud turuvõimu olemasolul. Selline konkurentsiõiguslik regulatsioon kehtib kogu Euroopas, mistõttu on taoliste piirangute keelamine riigisiseselt problemaatiline, kuna siseriikliku konkurentsiõiguse kohaldamine ei tohi põhjustada selliste kokkulepete ja ettevõtjate ühenduste otsuste või niisuguse kooskõlastatud tegevuse keelamist, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust," põhjendab amet.

Konkurentsiamet on valitseva mõju väljaselgitamise käigus täheldanud, et sageli on apteegiteenuse tegevusluba omava ettevõtte juhatuse liikmeks määratud advokaat või mõni frantsiisiandja töötaja. Ent seegi pole otseselt keelatud, ehkki läheb vastuollu apteegireformi eesmärgiga.

"See ei too jällegi kaasa valitsevat mõju konkurentsiseaduse tähenduses ning konkurentsiametil puuduvad hoovad selle keelustamiseks, samas apteegireformi eesmärkidega läheb see ilmselt vastuollu," tõdeb amet.

Seetõttu võiks ravimiseadus sätestada amet ettepanekul nõude, et apteeker peaks olema samaaegselt nii apteegi 51 protsendi omanik kui ka juhatuse liige.

"Samas tooks selline nõue kaasa selle, et apteeker peab kohustuslikus korras oma erialatöö arvelt tegelema ettevõtte juhtimisega," möönab amet.

Konkurentsiametis valmis paar kuud tagasi mahukas analüüs ravimite hulgimüügituru ja ravimimüüjate seotuse kohta. Amet kaasas analüüsi kümme ravimitootjat ja kolm hulgimüüjat, kellelt küsis välja koostöölepingud ja mõne aasta tagused omavahelised arveldused. Samas tõdeb amet, et nn tagasimaksete skeemidele nad ei keskendunud, kuid möönab, et selline süsteem on hulgimüüjate seas levinud.

Sotsiaalministeerium ootas hinnangut ka sellele, kas Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ oli seotud teiste ravimite hulgimüüjatega ja kas on võimalik, et tegelik konkurentsiolukord nende vahel puudub.

Nimelt kuulub Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ 47 protsendi ulatuses Aivar Linnamäele, kes on Eesti ühe mõjukama ärimehe Margus Linnamäe vend, kellele muuhulgas kuulub teine ravimite hulgimüügifirma Magnum Medical. Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ 49 protsendi tegelik kasusaaja pole teada, selle omanik on varjatud välismaise juriidilise keha taha.

Peatselt pärast selle päringu saatmist konkurentsiametile teatas aga Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ, et lõpetab 1. novembrist 2020 tegevuse.

Seetõttu vastas konkurentsiamet sotsiaalministeeriumile, et kuna ettevõte on teatanud tegevuse lõpetamisest, siis pole neil põhjust enam nende tegevust, tururosa ja seotust teiste hulgimüüjatega analüüsida.

Toimetaja: Merilin Pärli

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: