Pangad läbisid kriisis keerulisema aja aasta alguses
Finantsinspektsiooni hinnangul on koroonakriisi kõige keerulisem aeg pankade jaoks möödas ning teise kvartali lõpus maksepuhkuste taotlemine rauges. Ka kindlustusmaksete mahud hakkasid juba teises kvartalis taastuma.
Pangandussektori laenujääk vähenes teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 0,7 protsenti ehk 27,5 miljardile eurole. Kvartal varem kasvas laenujääk veel aastatagusega võrreldes 0,9 protsenti.
Finantsinspektsioon märkis oma sektoriülevaates, et juuni lõpuks oli kriisiga kaasnenud keerulisem periood pankade jaoks möödas ja maksepuhkuste taotlemine rauges.
Võrreldes 2020. aasta esimese kvartaliga vähenes Eesti pangandussektori laenujääk 0,8 protsenti.
Esimese kvartaliga võrreldes vähenes Eesti pangandussektori laenujääk 0,8 protsenti. Laenuportfelli mahu vähenemise taga on peamiselt ettevõtete laenumahu vähenemine.
Mittefinantsettevõtete laenumaht vähenes teises kvartalis aastatagusega võrreldes 2,3 protsenti. Erasektori ettevõtete laenumaht vähenes seejuures 2,7 protsenti ja riigiettevõtete laenumaht kasvas 3,4 protsenti.
Finantsettevõtete laenumaht vähenes teises kvartalis 11 protsenti. Koroonaviiruse kriisi mõjusid laenamisele peegeldab ka võrdlus eelnenud kvartaliga – nii finants- kui ka mittefinantsettevõtete laenujääk kahanes kvartaliga 2,1 protsenti, vastavalt 3,3 ja 9,7 miljardi euroni.
Ettevõtete laenuportfelli vähenemise mõju kogu sektori laenuportfellile tasakaalustas majapidamiste laenujäägi suurenemine võrreldes eelmise kvartaliga 0,4 protsenti ja võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 3 protsenti. Teise kvartali lõpuks oli majapidamiste laenujääk 13,6 miljardit eurot.
Kindlustusmaksete tasumine püsis oodatust parem
Koroonakriisi mõju kahjukindlustusseltside mahtudele osutus prognoositust väiksemaks. Eestis litsentsitud kahjukindlustusseltsid kogusid 2020. aasta esimesel poolaastal kindlustusmakseid 298 miljonit eurot, mida on 2,1 protsenti vähem kui mullu samal perioodil.
Kindlustusmaksete languse tipp oli aprillikuus ja mahud on järgnevatel kuudel hakanud taastuma. Eelkõige on vähenenud autoga seotud kindlustuse liigid ehk liikluskindlustus ja kaskokindlustus.
Suletud piiride tõttu vähenes ka nõudlus reisikindlustuse järele, mistõttu langes reisikindlustusmaksete laekumine poole võrra.
Elukindlustuse maht langes kvartaliga kolme miljoni euro võtta 61 miljonile eurole. Kahjunõudeid esitati teises kvartalis esimesest kvartalist 12 miljoni euro võrra vähem ehk 26 miljoni euro ulatuses. Kindlustusseltside varade maht kerkis kvataliga aga 960 miljonilt eurolt 1,05 miljardi euroni.
Toimetaja: Barbara Oja