Rakendusviroloogia professor Andres Merits ütleb, et sellise hulga inimeste puhul on tavaline, et uuringu ajal kellelgi tekivad haigusnähud ja uuring peatub, ehkki need ei pruugi üldse olla vaktsiiniga seotud, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Selleks, et teha kindlaks, kas need on vaktsiiniga seotud, selleks on vaja teha ajutine peatus ja hinnata, mis siis oli ja mida ei olnud," ütles Merits.

Johnson & Johnsonilt vaktsiini ostmist arutas teisipäeval ka valitsus - 100 000 doosi eest käidaks välja 720 000 eurot, juhul, kui nii väikest tarnet võimaldatakse.

Eesti on juba sees Euroopa ühistellimuses ravimifirmalt AstraZeneca, keda peetakse vaktsiiniarenduses kõige kaugemale jõudnuks. Septembri alguses katkestas ka see ettevõte kliinilised uuringud sarnasel põhjusel, ent need jätkusid juba kuue päeva möödudes.

Eestil on kokkulepe ka ravimifirmalt Sanofi vaktsiini tellimiseks.

Kui kokku arendatakse maailmas enam kui 200 vaktsiinikandidaati, siis Tallinna Tehnikaülikoolist väljakasvanud ettevõtte IVEXLab juht, molekulaarbioloog Illar Pata ütleb, et lootustandvaid vaktsiine on vähemalt paarkümmend.

"Ma olen väga positiivselt meelestatud selles suhtes. Vähemalt üheksal erineval moel püütakse seda vaktsiini, seda korralikku immuunvastust esile kutsuda," lausus Pata.

Merits lisab, et paradoksaalsel kombel tagab kiiremaid tulemusi viiruse lai levik.

"Katsegruppides, kuhu kuulub 30 000 või 60 000 inimest, on väga suur tõenäosus, et paari nädala või kuu jooksul on haigestunute hulk märkimisväärne ja kui selgub, et haigestunud on oluliselt rohkem platseebogrupis ehk kes ei saanud vaktsiini võrrelduna nendega, kes said vaktsiini, on tulemused palju selgemad," rääkis Merits.

Maailmas on käivitunud ka teatud võidujooks arendatavate vaktsiinide broneerimiseks - osta on lubanud Ameerika Ühendriigid, seitsme tootjaga räägib läbi Euroopa Liit, broneerib ka Eesti.

"On üsna tähtis, et neid hakatakse ka väga kiiresti kasutama, sest kuni nad seisavad kuskil reklaamlehel, nagu venelaste vaktsiin, siis temast ei ole midagi kasu. On vaja viia see inimestesse ja selles mõttes on väga oluline saada ta suhteliselt kiiresti kätte," ütles Merits.

Illar Pata sõnul aga ei oleks tingimata vajalik juba ette mingitelt tarnijatelt mingid vaktsiinikandidaadid kinni panna, mille efektiivsuses veel kindel olla ei saa.

Esimesi vaktsiinitarneid lubatakse aasta lõpuks, kuid suuremad tarned jäävad ilmselt järgmisse aastasse.