Süsihappegaasi emissioon transpordi-, elektri, ja lennundussektoris langes COVID-19 esimese laine jooksul järsult, ütlesid mitme riigi teadlased ajakirjas Nature Communication avaldatud artiklis. 

Kogutud andmete järgi oli tegemist lähiajaloo suurima kasvuhoonegaaside heitkoguse langusega. 

Uurijad tegid ettepaneku põhimõtteliste sammude kohta, mida teha, et ülemaailmset kliimat stabiliseerida, mil riigid üritavad taastada oma majandust pandeemia põhjustatud surutisest. 

Heitkogused taastusid oma tavapärasele tasemele 2020. aasta juulis, kui suurem osa riike olid piiranguid leevendanud. 

Keskkonnateadlane Zhu Liu Pekingi Tsinghua Ülikoolist kinnitas, et tegemist on kõige põhjalikuma uurimistööga pandeemia mõjude kohta kasvuhoonegaaside heitele. 

"Meil oli võimalik saada palju kiirem ja täpsem ülevaade, sealjuures järgnevusgraafikud, mis näitasid, kuidas emissioonide vähenemine vastas igas riigis kehtestatud meetmetega," ütles teadusajakirjas Nature Communications ilmunud uurimistöö kaasautor Zhu.

Selle aasta esimeses pooles kahanes transpordist lähtuv süsihappegaasi emissioon 40 protsendi võrra ning elektritootmise ja tööstuse heide vastavalt 22 ja 17 protsenti. 

Elumajadest lähtuvad emissioonid langesid kolm protsenti, mida uurijad kandsid ebatavaliselt sooja talve ja vähenenud kütmise arvele.

Rahvusvaheline plaan hoida globaalne soojenemine alla kahe kraadi Celsiuse järgi, võrreldes tööstusrevolutsioonile eelnenud perioodiga, lepiti kokku 2015. aastal Pariisis. Samas avaldatakse lootust hoida soojenemine 1,5 kraadi piires, mis tähendaks ÜRO hinnangul sel kümnendil kasvuhoonegaaside vähendamist 7,7 protsendi võrra igal aastal. 

Emissiooni vähenemine 2020. aastal ei leevenda tõenäoliselt kliimakriisi pikemas plaanis, ütlesid kolmapäeval avaldatud uurimistöö autorid. 

Mitte midagi muud peale tööstus- ja kaubandussektori täieliku muutmise ei ole piisav ülemaailmse kliimasoojenemise kontrolli all hoidmiseks, ütlesid nad. 

"Kuigi CO2 langus on pretsedenditu, siis inimtegevuse vähenemine ei saa olla vastuseks," ütles kaasautor Joachim Schellnhuber Potsdami kliimauuringute instituudist. "Meil on vaja struktuurseid ja transformatiivseid muutusi oma elektritoodangus ja tarbimissüsteemides," rõhutas ta.