Põllumehed kardavad, et kliimaeesmärgid sunnivad loomakasvatust vähendama ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Olev Kenk/ERR

Põllumehed on mures, et Euroopa Komisjoni pakutud uued kliimaeesmärgid võivad sundida Eesti tootjat tulevikus vähendama nii loomakasvatust kui maakasutust. Midagi veel ametlikult kokku lepitud pole, kuid on võimalik, et põllumajandusele langeb suurem kohustus kasvuhoonegaase vähendada.

Kui Euoopa Komisjon tegi septembris liikmesriikidele ettepaneku tõsta aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärki 40 protsendilt 55 protsendini, siis peaminister Jüri Ratas märkis, et Eesti soov on veelgi ambitsioonikam ehk 70 protsenti, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Üldpildis saab Eesti nõuetega kenasti hakkama, ent mõnes sektoris võib tekkida probleem. Põllumajandus, transport, jäätmekäitlus, tööstuslikud protsessid ja väikesemahuline energiatootmine on praegu nii-öelda ühes potis ja aastaks 2030 peab nende heitmekogus 2005. aastaga võrreldes vähenema 13 protsenti.

Transpordi- ja hoonesektorile kaalutakse aga eraldi kauplemissüsteemi väljatöötamist, mis tähendab, et nende suhtes hakkaks kehtima eraldi arvestus. Samas on just transpordisektoris plaanitud suuremaid emissiooni-kärpeid ja kui see ühisest potist eraldi tõsta, on probleem teistel.   

"Praegu me näeme väga selget ohtu, et kui seal ei tehta suuri muudatusi kogu selles arhitektuuris ja ei mõtestata ümber neid eesmärke, siis põllumajandussektor ei ole võimeline üksinda neid eesmärke selle kohustuste jagamise määruse raames täitma," rääkis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Eesti on põllumajanduses hakanud oma tootmispotentsiaali taastama 2004. aastal Euroopa Liiduga liitudes. Kui võrdlusaastaks valitud 2005. aastal oli põllumajanduslik maakasutus 800 000 hektarit, siis praegu on see pea miljon. Eesti põllumajanduse aastane kasvuhoonegaaside emissioon moodustab koguemissioonist 7,2 protsenti ja sektori intensiivsus on Euroopas üks madalamaid. Sõrmuse sõnul pole seal suurt potentsiaali heitmete vähendamiseks. 

"Ta praktiliselt tähendab tegelikult siis tootmise vähendamist. Loomakasvatuse vähendamist, ka maakasutuses tagasitõmbamist," ütles Sõrmus.

Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskonna büroo juhataja Martti Mandel ütleb, et kui eesmärk põllumajandusele jääbki selliseks, võib Eestil tekkida probleem. Seda ministeerium ei soovi.

Sektori kui sellise mahu vähendamine tähendaks ju süsinikuleket ehk tootmise kandumist kolmandatesse riikidesse, kus need kasvuhoonegaasid siis ikkagi õhku paistatakse. "Me peaks selle arhitektuuri kujundamisel kindlasti arvestama ka toidujulgeolekut. Ükski sektor ei tohiks saada sellist karmi hoopi," ütles ta.

Ettepanekutega Eesti seisukohtadest maaeluministeerium praegu tegeleb ja lähiajal peaks need jõudma valitsuse töölauale.

Toimetaja: Barbara Oja

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: