Brüsseli plaan näeb ette tasuta saastekvootide kärpimist ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Sergei Stepanov/ERR

Euroopa Liit kavatseb neljandal kauplemisperioodil märkimisväärselt vähendada tasuta saastekvootide eraldamist tööstussektorile ja seeläbi liikuda lähemale seatud kliimaeesmärkidele. Tööstusettevõtetele võib see maksma minna miljoneid eurosid.

Kliimamuutuste vastu võitlemiseks loodud kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemissüsteem toimib Euroopa Liidus muudatustega juba 15 aastat. Süsihappegaasi õhku paiskavad ettevõtted peavad ostma saastekvoote. Kui aastaid oli kvootide hind stabiilselt madal, siis Euroopa Liidu ambitsioonikad kliimaeesmärgid – niinimetatud rohelise leppe järgi peaks jõutama aastaks 2050 süsihappegaasi nullemissioonini – on kvoodi hinna spekulantide toel üles ajanud, kirjutab Reuters.

Lisaks turul toimuvale ajab süsiniku hinda üles ka Euroopa Liidu poolt aastaselt vähendatav kvoot. Praegusel kauplemisperioodil väheneb turule lubatud kvoodi hulk aastas 1,74 protsenti, järgmisel perioodil näeb plaan ette 2,2-protsendist langust aastas. Süsinikukvoodi kallinemist võib samas näha positiivse trendina, sest see sunnib ettevõtteid investeerima keskkonnasõbralikumasse tootmisesse. Eestis on selle suuna võtnud näiteks Eesti Energia.

Kuid järsud muudatused on Euroopa Komisjonil kavas juba järgmisel aastal. Reutersi käsutuses oleva kavandi järgi kavatsetakse tugevalt kärpida tööstussektorile ja soojatootjatele jagatavaid tasuta kvoote.

Tasuta saavad heitkoguse ühikuid need ettevõtted, kes on ebavõrdses konkurentsis kolmandate riikide ettevõtetega, kus tegutsevatele ettevõtetele sama rangeid keskkonnanõudeid ei ole kehtestatud. Euroopa Liidu kõrgemad saastemaksud tekitavad ohu, et ettevõtted viivad tootmise madalamate keskkonnanõuetega riikidesse ja heitkogused ei vähene ikkagi. Sellist käitumist nimetatakse süsinikdioksiidi heite ülekandumiseks ehk süsinikulekkeks.

Nüüd on Brüsselis otsustatud, et heidete vähendamiseks tuleb järgmise kümne aasta jooksul kärpida ka tasuta kvoote, et kiiremini jõuda seatud kliimaeesmärkideni, kirjutab Reuters.

Euroopa Liidu tööstusettevõtete süsihappegaasi emission ulatus Euroopa kauplemissüsteemis mullu 570 miljoni tonnini. Sellise koguse heidete jaoks kvootide ostmiseks kuluks tänase süsinikuhinna juures ligikaudu 16 miljardit eurot.

Euroopa Komisjoni plaani järgi kärbitakse suurima süsihappegaasi emissiooniga valdkondades tasuta kvootide jagamist veerandi võrra – see puudutab näiteks rafineerimistehaseid, kivisöe- ja malmitööstust, tselluloosi- ja paberitehaseid.

Samas on valdkondi, kus tasuta kvootide jagamine piirdub vaid mõneprotsendise kärpega – näiteks metallitööstus. Kärpeplaan on tehtud aastateks 2021 kuni 2025.

Järgmisel aastal algava Euroopa kauplemissüsteemi neljanda perioodi eesmärgiks on saavutada 40-protsendine heitkoguste vähenemine aastaks 2030. Selle täitmiseks on ette nähtud, et Euroopa Liidus kauplemissüsteemi kuuluvates sektorites peaks heitkogused vähenema 43 protsenti võrreldes aastaga 2005. Selle saavutamiseks vähenebki igal aastal eraldatud lubatud heitkoguse ühikute kogus 2,2 protsenti senise 1,74 protsendi asemel.

Eesti suurtootjad veel mures ei ole

Keskkonnaministeeriumi andmetel peavad Eestis Euroopa Liidu heitkoguste kauplemissüsteemi nõuetega arvestama ligikaudu 50 ettevõtet. Nende hulgas on energiatootjad, mineraalsete materjalide töötlejad, tselluloosi- ja paberitootjad.

Eesti Energiast öeldi ERR-ile, et kui Brüsseli plaanidest ollakse teadlikud, kuid olulist mõju see näiteks põlevkiviõli tootmisele ei oma.

"Hetkel ollakse konsultatsioonide faasis. Otsuseid ei ole oodata enne 2021. aasta esimest kvartalit. Lähtudes Euroopa Liidus vastuvõetud regulatsioonist ei ole hetkel võimalik näha olulist mõju õlitootmisele," ütles Eesti Energia pressiesindaja Priit Luts.

Kuivõrd Eesti Energial on oma selged sihid taastuvenergiasse investeerimisel, siis on ettevõtte jaoks süsiniku kõrgest hinnast tingitud põlevkivist elektri tootmise vähenemine pigem asjade loomulik käik. "See on loonud senisest paremad alused investeeringuteks taastuvenergiasse. Seetõttu on juba täna tavapärane, et Eesti Energia toodab taastuvatest allikatest rohkem elektrit kui fossiilsetest allikatest," ütles Luts.

Viru Keemia Grupist (VKG) öeldi ERR-ile, et neid tõenäoliselt tasuta kvootide eraldamise vähenemine ei puuduta. "Meile teadaolevalt puudub risk VKG käitistele eraldatud tasuta kvootide vähenemiseks perioodil 2021–2025. Samas Euroopa Liidus kaubeldavate kvootide mahu vähendamine mõjutab tõenäoliselt CO2 kvootide hinda tõusvas suunas," ütles VKG suhtekorraldusjuht Irina Bojenko, kes möönis, et regulatsioonide muudatustega kaasneb siiski "suur mõju".

Keskkonnaministeeriumi täpsustus artikli kohta:

Artikli sõnastus võib jätta mulje, et tegemist on uue Euroopa Komisjoni meetmega, millega vähendatakse kauplemissüsteemi kuuluvatele käitistele eraldatavate lubatud heitkoguse ühikute kogust neljandiku võrra.

Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna peaspetsialisti Imre Banyaszi sõnul ei ole siiski tegemist Euroopa Komisjoni uue plaaniga kärpida tasuta ühikuid nagu artiklist võib mulje jääda.

"Tegemist on võrdlusaluste uuendamise protsessiga, mis eelneb Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi neljandale kauplemisperioodile. Komisjon arvutab välja võrdlusalused, mida kasutatakse käitisele tasuta lubatud heitkoguse ühikute koguse välja arvutamiseks aastateks 2021-2025. Samasugune protsess on eelnenud igale kauplemisperioodile," selgitas Banyasz.

2018. aastal vastu võetud direktiivi muudatused, millega lepiti kokku kauplemissüsteemi neljanda kauplemisperioodi reeglites, sätestavad arvutusmetoodika, mida Euroopa Komisjon võrdlusaluste uuendamiseks kasutab. Võrdlusaluste uuendamiseks kasutatakse kauplemissüsteemi kuuluvate käitiste tegevusandmeid, mille käitajad esitasid koos tasuta ühikute taotlusega 2019. aastal. Sarnane protsess viidi läbi ka enne käesoleva, kolmanda kauplemisperioodi algust, kui võrdlusalused kehtestati.

Euroopa Komisjon alustas võrdlusaluste uuendamise protsessiga käesoleva aasta alguses, kui tutvustati protsessi ja kirjeldati metoodikat liikmesriikidele ning kauplemissüsteemi kuuluvate sektorite esindajatele. Keskkonnaministeerium esitas metoodika kirjelduse ka Eesti kauplemissüsteemi kuuluvatele käitajatele. Artiklis viidatud määruse mustandit ei ole Euroopa Komisjon liikmesriikidele ametlikult tutvustanud. Määruse väljatöötamise protsessi jooksul suhtleb keskkonnaministeerium ka Eesti kauplemissüsteemi kuuluvate ettevõtetega ning ettevõtetel avaneb võimalus sisendi andmiseks.

Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem (HKS)

  • HKS on niinimetatud cap and trade süsteem, kus on seatud ülempiir heitkoguste tekitamisele ning sellele, kui palju eraldatakse käitistele lubatud heitkoguse ühikuid (LHÜ) tasuta, et katta oma heide. ELi HKS süsteem piirab seega heitkoguste ülemmäära ja ühikute hulga, kuid selle piiri raames võimaldatakse osalistel osta ja müüa ühikuid vastavalt vajadusele.
  • Heitkoguse ühik on kui ELi HKSi kauplemisvaluuta. Üks heitkoguse ühik annab käitisele õiguse õhku väljutada üks tonn CO2.
  • Kahe esimese kauplemisperioodiga (2005–2007 ja 2008–2012) koguti liikmesriikidelt vajalikud andmed, et tulevikus jaotada ühikuid nii, et see tagaks keskkonna-sõbralikemate tehnoloogiate kasutuselevõtu.
  • EL-i poolt seatud heitkoguse ülempiir loob nappuse turul ning annab võimaluse riikidel enampakkumise teel üleolevate LHÜ-de kogustega kaubelda. Käitajad, kellel jääb eraldatud LHÜ-dest puudu, peavad LHÜ-sid enampakkumistelt juurde ostma või lülituma ümber tõhusamatele tehnoloogiatele, mis tooks kaasa heite vähendamise.

Allikas: envir.ee

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: