"Praeguste poliitikameetmete ja liikmesriikide kavade põhjal otsustades oleme peagi ületamas oma senist eesmärki vähendada heitkoguseid 2030. aastaks 40 protsendi võrra. See näitab, et ambitsioonikam tegutsemine ei ole mitte ainult vajalik, vaid ka realistlik," ütles Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson ettepanekut välja kuulutades.

Euroopa Komisjoni pressiteate kohaselt aitab uus eesmärk saavutada kliimaneutraalsust, milleni Euroopa Liit on lubanud jõuda 2050. aastaks. Ettepanek rajaneb sotsiaalsete, majanduslike ja keskkonnamõjude põhjalikul hindamisel ning mõjuhinnang näitab, et eesmärk on realistlik ja täidetav, kinnitas Komisjon.

Lisaks 2030. aasta kliimaeesmärkide kavale ja selle mõjuhinnangule võttis Euroopa Komisjon neljapäeval vastu ka hinnangu riiklikele energia- ja kliimakavadele, mille liikmesriigid on koostanud ajavahemikuks 2021–2030. Komisjoni hinnangu kohaselt liigub EL selles suunas, et ületada oma praegune, 2030. aastaks seatud eesmärk vähendada heitkoguseid vähemalt 40 protsendi võrra, eelkõige tänu taastuvenergia hoogsale kasutuselevõtule kogu Euroopas.

ERR-ile teadaolevalt liigub Eesti CO2 vähendamisel tempos, mis peaks tagama ka 55-protsendise vähendamise eesmärgi täitmise.

Uue sihi saavutamiseks peab EL veelgi suurendama energiatõhusust ja taastuvenergia osakaalu ning selleks lubab Komisjon enne, kui esitab 2021. aasta juunis seadusandlikud ettepanekud, pidada nende üle täiendavaid konsultatsioone ja saadud ettepanekuid analüüsida.

Komisjoni kinnituse kohaselt aitab uus 2030. aasta kliimaeesmärk suunata Euroopa majanduse taastumist koroonaviiruse pandeemiast. See stimuleerib investeeringuid ressursitõhusasse majandusse, edendades innovatsiooni puhta tehnoloogia valdkonnas, suurendades konkurentsivõimet ja luues keskkonnahoidlikke töökohti.

Liikmesriigid võivad rohepöörde saavutamiseks ja vajalike investeeringute tegemiseks kasutada 750 miljardi euro suuruse taasterahastu "NextGenerationEU" vahendeid ja EL-i järgmist pikaajalist eelarvet.

Investeeringute toetamiseks võttis Komisjon neljapäeval vastu ka eeskirjad EL-i uue taastuvenergia rahastamismehhanismi kohta, et lihtsustada liikmesriikide koostööd taastuvenergia projektide rahastamisel ja rakendamisel.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen rääkis esimest korda EL-i kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise 2030. aasta eesmärgi karmistamisest juba 2019. aasta juulis avaldatud poliitilistes suunistes, pidades silmas Pariisi kokkuleppe eesmärki hoida ülemaailmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C ja jätkata jõupingutusi selle hoidmiseks tasemel 1,5 °C.

Euroopa Komisjon teatas, et on möödunud aastal korraldatud ulatuslikele konsultatsioonidele tuginedes põhjalikult uurinud, millist mõju avaldab Euroopa majandusele, ühiskonnale ja keskkonnale heitkoguste vähendamine 2030. aastaks 50–55 protsendi võrra võrreldes 1990. aasta tasemega. Sellele tuginedes leiti, et tasakaalustatud, realistlik ja ettevaatlik viis saavutada kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050, on vähendada heitkoguseid aastaks 2030 vähemalt 55 protsendi võrra.

Eesmärgi saavutamine nõuab muutusi kõigis sektorites

Eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 55 protsendi võrra nõuab meetmeid kõigis majandussektorites. Kliimaneutraalsusele üleminekut on võimalik saavutada ainult juhul, kui igaüks annab oma panuse, rõhutas Komisjon.

Fossiilkütuste põletamisel tekkiv CO2 heide on EL-i suurim kasvuhoonegaaside heite allikas. Koos energiasüsteemist pärit muu kui CO2 hajusheitega moodustavad need pisut üle kolmveerandi EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustest. See näitab energiasüsteemi keskset rolli üleminekul kliimaneutraalsele majandusele. Tööstussektori kõrval on peamised energiatarbijad ja heiteallikad hooned ja transport. Nii energiavarustuse kui ka -nõudluse vähendamine on kliimaneutraalsuse saavutamise võti.

Liikmesriikide riiklike energia- ja kliimakavade hindamine näitab, et riigid kiirendavad energia- ja kliimaalast üleminekut. See näitab, et taastuvenergia osakaal ELis võib 2030. aastaks ulatuda 33,7 protsendini, ületades praegust eesmärki, mis on vähemalt 32 protsenti. Samas on aga energiatõhususe eesmärgi täitmine edenenud liiga aeglaselt, tõdeb Komisjon.

Komisjoni tegi 2020. aasta märtsis ettepaneku võtta vastu Euroopa kliimaseadus, mille eesmärk on sätestada EL-i õiguses 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärk, milles EL-i juhid leppisid kokku 2019. aasta detsembris, ning määrata kindlaks kogu EL-i poliitika tegevussuund. Nüüd teeb Euroopa Komisjon ettepaneku lisada läbivaadatud 2030. aasta eesmärk määrusesse, mida praegu arutatakse Euroopa Parlamendis ja nõukogus. Uus 2030. aasta eesmärk on ka aluseks aruteludele, mille käigus vaadatakse läbi EL-i riiklikult kindlaks määratud panus heitkoguste vähendamisse Pariisi kokkuleppe raames.

Euroopa roheleppe ja neljapäeval avaldatud teatise alusel hakkab Euroopa Komisjon nüüd ette valmistama üksikasjalikke seadusandlikke ettepanekuid selle uue eesmärgi saavutamiseksning lubab ettepanekud esitada 2021. aasta juuniks.

Ratas: üleminek kliimaneutraalsele majandusele peab olema õiglane

Peaminister Jüri Ratase sõnul ei ole senine kasvuhoonegaaside vähendamise kiirus planeedi ülekuumenemise vältimiseks ei ole piisav. "Samuti oleks sel juhul pärast 2030. aastat kliimaneutraalsuse saavutamine väga keeruline," ütles ta.  

"Eesti on juba praegu üks ambitsioonikamaid riike EL-is ja oleme võtnud eesmärgi vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks 70 protsendi võrra. Kui Euroopa tõstab oma eesmärki ja suunab sinna rohkem ressursse, siis toetab see ka meid. See kasvataks kindlasti nõudlust uute tehnoloogiliste lahenduste järele, mis loovad ettevõtetele, sealhulgas Eesti ettevõtetele, uusi võimalusi," ütles Ratas.

Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt on 2030. aastaks 55-protsendiline kasvuhoonegaaside vähendamine Euroopas võimalik ja majanduslikult kasulik.

"Meie jaoks on oluline, et arvesse võetaks riikide eripärasid ja senist sõltuvust fossiilkütustest. Üleminek kliimaneutraalsele majandusele peab olema õiglane," sõnas ratas.

Kliimaneutraalsuse poole liikumisel on väga oluline, et järgmisest EL-i eelarvest ning taaskäivitamise kava vahenditest on Eestil keskkonna- ja kliimamõju vähendavateks tegevusteks kokku 3,3 miljardit eurot. Selle hulgas on ka õiglase ülemineku fondi 340 miljonit, mis on oluliseks toeks eelkõige Ida-Virumaale.

EL-i tugi annab võimaluse muuta Eesti majandus konkurentsivõimelisemaks ja vähendada oluliselt meie kasvuhoonegaaside heidet, mis on inimese kohta arvestatuna endiselt üks suurimaid EL-is.