Taavi Aas keeldus ärimees Hillar Tederi annetust Keskerakonnale seostamast Porto Francole antud soodsa hiigellaenuga.

"Teder on varem ka Keskerakonnale annetanud, muuhulgas möödunud aastal. Siis võib laenuga seostada ka eelmise aasta annetust, et näe ettenägelik ärimees," põhjendas Aas. "Kui see oleks tal esimene annetus, võiks vaadata seda ühtemoodi, aga kuna tegu on korduvannetusega, siis vaatan sellele teistmoodi."

Endise majandusministri Kristen Michali hinnangul iseloomustab selle valitsuse tegusid meelevaldsus, heitlikkus ja suvalisus, mille käigus suurt pilti ei nähta.

"Kui oleks üehsugused põhimõtted, siis me ei arutaks siin seda," leidis Michal.

Tema hinnangul võinuks valitsus kaaluda kesklinna kinnisvaraarenduse asemel muinsuskaitsealuse Patarei kordategemist.

Aas kinnitas, et ka Patareid arendava Urmas Sõõrumaa küsimus on lahendamisel.

"Loodan, et see laheneb tema jaoks positiivselt," ütles Aas, tuues esile, et ka selle objekti toetamine annaks ehitajatele järgmisteks aastateks tööd, mis kogu sektorit toetab.

Ministri arvates tekitavad kõik suuremad rahastusotsused ühiskonnas resonantsi, alates Tallinki ja lõpetades Nordica toetamisega.

"Ei ole võimalik ilma tüli tekitamata neid otsuseid teha," nentis Aas.

Ta rõhutas, et tegemist on ikkagi laenudega ja avaldas veendumust, et riik saab selle raha ettevõtjatelt tagasi.

Michal leidis, et strateegiliste teenuste nagu välisühenduste puhul ei olegi küsimust, kas toetada või mitte, ent korteriarendus kesklinnas ei vääri valitsuse otsusega soodustingimustel laenu, et sellega arenduse omanikke päästa, sest see pole riigi ülesanne.

Aas seevastu leidis, et selles pole midagi halba, kui riik paneb arendusele õla alla ja aitab omanikel selle lõpuni viia, sest see kõik toetab ehitussektorit.

 Michal kritiseeris ka valitsuse otsust katkestada enamik otselende, sest nende puudumine halvab kogu majandust.

Aas jäi statistikale toetudes selle juurde, et reisides on 2,5 korda suurem tõenäosus saada koroonaviirus.

"Eestis sees on Euroopa Liidu kõige väiksemad piirangud," toonitas Aas, lisades, et peamiselt on viirus jõudnud siia just reisides. Näiteks viimase nädalaga on tuvastatud lennult tulles 45 nakatunut, mis on suurim reisilt tulnud nakatunute hulk pärast suve. Ta uskus, et ka reisipiirangud võib olla üks põhjuseid, miks Eestil on nakatumistega suhteliselt hästi läinud.

Aasa kinnitusel jäävad kuus eriotsusega tehtud otselendu kehtima, lisaks on valitsuses käimas arutelud, kas lühendada karantiiniaega 14 päevalt kümnele. Tema sõnul on see võimalik tänu sellele, et arstide ja teadlaste teadmised uuest viirusest on paranenud, mis aitab teha teadlikumaid otsuseid.

Michal hoidus ütlemast, kas tema jätnuks ministrina kõik otselennud ja reisimisvõimalused lahti.

"Ma julgeks pigem öelda jah, et sellist heitlikkust meilt oodata ei ole. Aga me ei saa kirjutada alternatiivset ajalugu. Ei saa ka öelda, et ühelgi juhul ühtki piirangut ei teeks," ütles Michal.

Miks peavad Tallinna lennujaamas reisilt tulevad inimesed täitma tervisedeklaratsioone käsitsi ja sama pastakat jagades, sellal kui paljudes teistes riikides käib ankeetide täitmine elektroonselt, ei suutnud Aas põhjendada, lubades vaid, et digilahendus on peatselt tulemas.

Aas kinnitas, et maskikandmise kohustust tulemas ei ole ole, kuid see on jätkuvalt soovitus. Ka Michal leidis, et ühistranspordis ja suurüritustel võiks maskikandmist nõuda, muul juhul võiks see jääda enesetunde küsimuseks.

Aas tõdes, et kriisis on kõik õppinud ja õppust võtnud, teadmised viiruse olemuse ja leviku kohta paranevad pidevalt. Sellele vastavalt on ka meetmeid ja piiranguid kohandatud.

"Uusi täiendavaid piiranguid me ei planeeri. Pigem läheks leevenduste teed," kinnitas Aas.

Ta leidis, et Läti kogemus, kus nädalaga tõusis nakatumine viis-kuus korda, peaks tegema valvsaks.