Käesoleval aastal on sisserände piirarv jagunenud tähtajalise elamisloa taotlemise põhjuse ja andmise alusel näiteks nii, et töötamiseks etendusautustes loomingulise töötajana on ära broneeritud 28 elamisluba, sportlastel, treeneritel, spordikohtunikel 18 ning välislepingu alusel kümme.

Kaubandus-tööstuskoja poliitika kujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras ütles, et seesugust jaotust järgmisel aastal koda vajalikuks ei pea, sest tänavu on näiteks välislepingu alusel välja antud ainult üks elamisluba ja loomingulistele töötajatele ettenähtud arvust on kasutatud neli.

"Ehk suur osa nendest elamislubadest, mis aasta alguses kolmele valdkonnale broneeriti, on täna kasutamata, aga samal ajal on paljud välismaalased jäänud ilma elamisloata, sest vabalt jagamiseks mõeldud sisserände piirarv sai täis juba eelmise aasta lõpus või siis selle aasta alguses. Ja meie nägemuse kohaselt ei olegi mõtet siis broneerida kellelegi neid elamislubasid, vaid et kõigil soovijatel oleks võimalik taotlus esitada," ütles Marko Udras.

Seesugune vabaks laskmine oleks Udrase sõnul kasulik nii tööandjatele, kes saavad välismaalasi palgata, aga laekuvate tööjõumaksude kujul ka riigile.

"Meie esimene eelistus on need (jaotus - toim) üldse ära kaotada, aga kui seda ei peeta ikkagi reaalseks, siis võiks mõnevõrra väiksemas ulatuses kui sel aastal."

Aga miks teatud valdkondades piirarv täis ei tule? Näiteks etendusasutused andsid kultuuriministeeriumile omapoolse kontrollnumbri ehk mitu kolmandatest riikidest pärit loomingulist töötajat kavatsetakse sel aastal värvata. Vanemuise teatri kontrollnumbriks oli neli. Numbri esitamisel lähtuti teatri juhi Kristiina Alliksaare sõnul eelkõige vajadusest.

"See neli on meie jaoks ilmselt selline läbi aastate optimaalne number olnud, mis on meie jaoks piisav," ütles Alliksaar.

Sel aastal loomingulistele töötajatele taotletud neljast elamisloast kuulubki kolm teater Vanemuise ja üks Estonia teatri artistile. Seda, kas teatud valdkondades võiks elamislubade broneerimise ära kaotada, Alliksaar kommenteerida ei oska, kuid rõhutas, et oluline on kolmandatest riikidest pärit loomingluiste töötajate puhul vaadata, mis on see reaalne kunstiline vajadus.